1.2.1 Ametile vastav peakate Mehe müts täiendas riietust ja avalikesse kohtadesse paljapäi ei mindud. Moed muutusid aegade jooksul, kuid alati näitas peakate kandja seisust ja elukutsest. 1.2.2 Tangi ajastu mood Õpetlaste-ülikute klass riietus avaratesse siidi rüüdesse. Moodsad naised kandsid pikka seelikut ja jakki, mille peale pandi lühikeste varrukatega rüü. 1.2.3 Peeglite võlujõud Hani ajastul toodeti massiliselt poleeritud pronkspeegleid. 1.3 Filosoofia Viie elemendi õpetus on Vana-Hiina filosoofias ja kultuuris kasutatav mõtlemisviis. Traditsioonilises Hiina mõtlemises võib kõiki nähtusi klassifitseerida viieks elemendiks või faasiks:metall, puu, maa, vesi ja tuli.( )Need viis faasi ei ole materjalid, nagu neist mõistetest võiks aru saada, vaid pigem metafoorid, kirjeldamaks, kuidas teatud nähtused omavahel on suhestatud.Viie elemendi õpetuses kirjeldatakse nende faaside
Moed muutusid aegade jooksul, kuid alati näitas peakate kandja seisust ja elukutsest. 1.2.2 Tangi ajastu mood Õpetlaste-ülikute klass riietus avaratesse siidi rüüdesse. Moodsad naised kandsid pikka seelikut ja jakki, mille peale pandi lühikeste varrukatega rüü. Mehed kandsid avaraid rõivaid. Laiad varrukad olid nii rasked, et ei lehvinud. 1.2.3 Peeglite võlujõud Hani ajastul toodeti massiliselt poleeritud pronkspeegleid. Nende peeglite tagaküljed kujutati maailma harmooniat. Väiksemad peeglid, mis pidid kaitsma halbade vaimude eest, riputati paelaga vööle. 1.2.4 Värvi tähtsus Hiinas värviti riiet taimevärvidega ja riide värv näitas isiku tähtsust. Värvide tähendus muutus dünastia vahetumisega. Sui ajastust alates võisid ainult keisrid kanda kollast. Lihtinimesed riietusid sinisesse või musta. 674. aastal andis valitsus välja karmid