Pronks oli harv ja kallis, slp valmistati ja kasutati ka kiviriistu. Hakati rajama kindlustatud asulaid, kujunes välja uutmoodi matmiskobed(kivikirstkalmed), tulid uued ehte-ja savinõutüübid, mehed hakkasid habet ajama. Kasutusele võeti ader. Haudade suurus, matmisviis ja hauapanused annavad tunnistust ühiskondlikust hierarhiast- kes olid tähtsamad eluaegu, olid seda ka pärast surma. Leiud:oda ots, sirp, kirved. Esemed olid rohkem uhkustamiseks, kui igapäevaseks kasutamiseks. Pronkskirveid kasutati puutöö juures.RAUAAEG-jaguneb: vanem rauaaeg(eelrooma ja rooma), keskmine rauaaeg ja noorem rauaaeg(viikingiaeg ja hilisrauaaeg). Odavam materjal kui pronks.Vanim ese n meteoriitsest materjalist u 7000a tgsi. Eelrooma rauaaeg 500ekr-50pkr-Sepp sai tähtsaimaks meistrimeheks. Temalt õpiti rauasulatamist. Tarandkalmed, kust on leitud ehteid.Rooma rauaaeg u 50-450- Asustus laienes, vara tekkis juurde. Surnud põletati kalmest eemal, jäänused toodi kalmesse.Relvi vähe
Neist vanim on Kivisaare asulakohalt leitud pronkssirp, mis leiti koos nöörkeraamika kildudega. See pronksese on ilmselt pärit juba kiviaja lõpust. Muhust leitud odaots on pärit Uurali lähistelt, kus selliseid valmistati 17.15. sajandil ema. Saaremaalt Tahulast saadud rantkirves, mis sarnaneb Ida- Preisimaalt teada olevatele kirvestele, peaks olema paarsada aastat noorem. Pronkskirved jagunevad rant-, õlg- ja putkkirvesteks. Kivikirveid kasutati tol ajajärgul siiski rohkem, kui pronkskirveid. Eksperimentaalarheoloogia on ka osutanud, et töövahendina on korralik kivikirves efektiivsem, kui suhteliselt pehmest pronkist valmistatud kirves. Putkkirved 1 Asulad Nöörkeraamika ajal ja ka pronksiajal paiknes asustus paepealsetel või liivastel muldadel, mida oli kergem tollaste vahenditega üles harida. Hiljem jäeti need põllud sageli maha või
Algselt nimetati seda ka sõjakirveste kultuuriks, sest tehti ilusaid lihvitud kirvaid. Nimetatakse ka venekirveks. Savinõusid kaunistati nöörivajutustega. Enne põletamist seoti nõule nöör ümber ja siis põletati ära. Nõud olid nuud väiksemad ja lameda põhjaga. Venekirve selja peal ja esiküljel on selge rant. Randil pole iseenesest vajadust, kuid see võis olla olulise tähendusega nt selle kirve esimesed valmistajad olid kokku puutunud pronkskirvestega (pronkskirveid valati kahes vormis, nii et vahele jäi rant). Taheti ka häid kirveid teha ja arvati, et väline vorm on kõige olulisem. Kesk - Euroopas olid sel ajal juba esimesed vaskesemed olemas. Selgelt tegelesid maaharimise ja karjakasvatusega Põhja - Euroopas just nöörkeraamika kultuuri esindajad. See kultuur on tuntud matusepaikade järgi. Matusepaigad on asulatest väljaspool, viidi läbi erilisi kombeid. Surnu on pandud hauda külili ja kägeras, vaheliti käed vastu rinda, pea rinna peal