MATEERIA NING OLEMUS Aristotelese õpetuse järgi on iga konkreetne asi mateeria ja vormi ühtsus. Lihtsalt väljendudes: iga asja olemust saame mõtteliselt eristada tema mateeriat ning olemust või vormi. Näiteks võib luau mateeriaks puit (puumaterjal), kuid mingi hulk puitu ei ole veel laud. Selleks, et puiduhulgast saaks laud, peab selles realiseeruma laua vorm (olemus). Skulptuuri mateeriaks võib olla pronks, kuid pronksikamakas ei ole veel skulptuur. Selleks, et pronksikamakast saaks skulptuur, peab selles realiseeruma skulptuuri vorm. Vormi realiseerumine avaldub muidugi ka asja väliskujus, kuid olemust ei saa siiski samastada 12 väliskujuga. Selles mõttes on sõna vorm eksitav. Tegelikult on vorm siiski mõistusega "nähtav" asja olemus, tänu millele on asi just see, mist a on. Aristoteles eristab kahesugust olemasolu: tegelikkusena ja võimalikkusena. Tekkimine on
häiris Platonit. Loob oma kooli(Lykeioni kool), temast on säilinud üle 40 teose nt „Eetika“, „Metafüüsika“. Õpetas Aleksander Suurt, tänu millele suutis ta võimsaid lahinguid planeerida. Tema arvates esinevad ideed(vormid) alati koos asjadega. Nt kanaks saab muna seetõttu, et seal sees on kana idee. Skulptuuri mateeriaks võib olla pronks (võib ka vask, kuld vms), kuid pronksikamakas ei ole veel ju skulptuur. Selleks, et pronksikamakast saaks skulptuur, peab selles realiseeruma skulptuuri vorm. Eesmärgipärasus looduses- iga asi püüdleb millegi poole, iseasi, kas ja kuidas see õnnestub. Nt kullakamakas püüdleb sõrmuseks saamise poole. Tema arvates on elu eesmärk(püüdlus) olla õnnelik. Loogika(süllogistika) isa. Kui A=B ja C=A, siis B=C . Tegi 250 süllogismi. Miisu on kass. Kass on pehme. Miisu on pehme. Aleksander Suure surm põhjustas Makedooniavastase ülestõusu Ateenas ja kuna