Kr. Eelrooma rauaaja lõpuks peetakse sõlgede ilmumist meie tarandkalmetesse 1. sajandi teisel poolel pKr seega on piiriks aasta 50. Varasele eelrooma rauaajale on iseloomulikud sellised ehted ja keraamika, mille tüübid põlvnevad veel nooremast pronksiajast. Jätkus veel kivikirstkalmete ehitamine ning neisse matmine, kuid rajati juba ka esimesi tarandkalmeid. Joonis 2. Tuulingumäe tarandkalme Esemelise materjali osas on varase eelrooma rauaaja näol tegu üleminekuga pronksiajalt rauaajale. Nagu mitmel pool mujalgi Läänemere regioonis, on ka Eesti eelrooma rauaaja leiuaines suhteliselt tagasihoidlik. Valdav hulk sellest pärineb kivikalmetest, vähem asulakohtadelt ja linnustelt ning osa on saadud juhuleidudena. Peamiseks leiuliigiks on savinõude killud. Töö- ja tarbeesemetest on leitud rauast õõs- ja silmaga kirveid, raudnaaskleid, raudnuge, üks värtnakeder jms. Relvadest on leitud kaks mõõka ja üks mõõgakatke ning paar odaotsa
uurimisega tegelenud Platon ja Marinatos. Evans töötas välja oma kronoloogia. Kultuur jagatud järgmiselt: vara-minose, kesk-minose, hilis-minose kultuur. Igal perioodil 3 alletappi (I, II, III). Tuntud ka kultuuri jagamine paleede ehitamise järgi: 3000/26001900 eKr paleede-eelne periood; esimene paleede periood 19001700 eKr; teine paleede periood 17001380 eKr; paleedejärgne periood 13801100 eKr Vara-Minos (30002200 eKr v 27002000 eKr). Levis üle kogu Kreeta Üleminekul vase-pronksiajalt pronksiajale Kreetal esialgu vähe uut. Pärast pronksi kasutuselevõtmist levis see üsna kiiresti. Asulaid teatakse suhteliselt vähe (nt Vassiliki, Myrtose). Tolleaegsed eluhooned olid tugeva ehitusega, kivist ja tellistest: sageli vundament kividest, seinad tellistest. Seinad üle krohvitud ja värvitud, sillutatud siseõu. Kreeta elanikkond ei olnud minose kultuuri tekkides ühtlane. U 2500 eKr õitseng. Laiad kontaktid: Egiptus, Küpros, Süüria, Mandri-Kreeka, Egeuse
annaabi.ee 
