Esimese kultse altari valmistasid Konstantinoopoli kunstnikud 975. aastal, kuid seda on palju 3 täiendatud ja uuendatud. Suur kuldne retaabel sisaldav värvilisest emailist pilte ja on vääriskividega üle kuhjatud. Kuus suurt pilti selle ülaservas kujutavad jeesuse kannatuste lugu ja Neitsi Maaria surma, ning keskel on peaingel Miikael. Teistel paneelidel on kujutatud Kristuse ja teisi pühakuid. 4 pronkshobust toodi Konstantinoopoli hipodroomilt selle rüüstamisel 1204. aastal IV ristisõjas. Kuid Napoleon viis kujud 1797. aastal Pariisi ja need toodi 1815. aastal tagasi Veneetsiasse. Nüüd need seisavad uhkelt lääneportikuse kohal. Hetkel seal seisvad hobused on orginaalide koopiad. Siiani ei ole kindlaks tehtud nende täpne vanus ja päritolu. Aatriumi kupli mosaiigid on Vana Testamendi ainetel: maailma loomine, Aadama ja Eeva,
aristokraatide kollektsioonidega. Palee laiendamine ja kaunistamine usaldati arhitekt Fontaine'le. Carré salong ja Suur galerii said omale uue suurejoonelise trepi. Tuileries poolt Louvre'i suunas ehitati uut põhjatiiba paralleelselt Rivoli tänavaga. 1806. aastal ehitasid Percier ja Fontaine pisikese triumfikaare. 1808. aastal kujundas Denon selle kaunistuste ja kujudega tähistamaks Prantsuse sõjaväe võite. Üles paigutas Denon neli antiikset pronkshobust Püha Marki basiilikast Veneetsias. Hobused tagastati Veneetsiale 1815. aastal. 1824. aastal loodi Cour Carrée läänetiiba modernsete skulptuuride muuseum. 1826. aastal sai Jean-Francois Champollion'ist Louvre'i Egiptuse antiigi osakonna kuraator. 1827. aastal õnnistati Charles X muuseum Cour Carrée lõunatiiva esimesel korrusel. Kollektsiooni kuulusid Egiptuse antiik, antiiksed pronksesemed, Etruusia vaasid ning keskaja ja renessanssi kaunistav kunst
annaabi.ee 
