Need kujutasid endast 5-8-meetrise läbimõõduga ringi ja selle keskele laotatud kirstu Kivikirstkalmed polnud ainsad matmispaigad Olid ka laevkalmed, mille äärekivid olid paigutatud laeva kujuliselt Nende keskel olevatesse kivikirstudesse puistati põletatud surnute jäänused Ning veel olid maahauad Maahaudadesse maeti maaomanike pered Iga sugupõlv rajas oma kivikirstkalme Kalmel täideti ka teatud rituaale Asustus, majandus ja ühiskod Nooremal pronkisajal oli eesti jagunenud rannikupiirkonnaks ja sisemaaks Rannikualat on teada rohkesti kinnismuistiseid, sisemaalt teatakse neid aga vähe Peamisteks elatusaladeks kujunesid karjakasvatus ja maaviljelus Kasvatati esmajoones lambaid, kitsi ja veiseid, vähem sigu ja hobuseid Peamised põlluviljad olid nisu ja oder ent tunti ja hirssi, hernest, uba ja lina Lisa andsid küttimine ja kalapüük Pronksitooret toodi eelkõige Skandinaaviast
Surnu ameti kivikirstu sisse, kivikirstu ja ringi vaheline ala kaeti väiksemate kividega. See oli tõeline maapealne ehitus. Et näidata maakuuluvust, esivanemate seisust on nähtavad matused. Vahel on kaks luustikut ühes kirstus, jalad või koljud ära vahetatud. Kirstud on pealt kaetud peaplaatidega, kirstu võidi tetud tseremooniatel avada ja nende luid võidi välja võtta vaadata, näidata ja nendega rääkida. Lohukivid näitavad samuti vaimsemaailma muutust. Kivikirstkalmed Eestis pronkisajal ja varasema rauaaja I etapil. Aega saab kindlaks määrata kalme lahti kaevamisel. Jõelähtme kivikirstkalmete rühm koosneb 36 kalmest, ülejäänud ehk olemasoleva tee all ja hävinud seoses tee ehitamisega. Hauapanustena nt pronksist habemenoad, välismaal pintsetid paaris habemenoaga, pronkstraadist oimurõngad. Eestis kolm laevkalmet st kivid paigutatud laeva kujuliselt, kirstud väiksemad, matused põletatud kujul. Kuramaal teada 12 laevkalmet.
minnes ise ujuma ja selle sööb madu. Gilgames näeb mao peal, et taim toimis, kuid teist tal enam ei olnud ning jäi lootma, et teda mäletatakse pärast tema surma tema vägitegude tõttu. Vana-Kreeka usund Kreeklaste tsivilisatsioon kujunes välja ~2000 a eKr. Tekkinud tsivilisatsioon sai mõjutusi ümbritsevatelt aladelt (sh. Egiptuselt ja Mesopotaamialt). Tsivilisatsioon jaguneb perioodideks: Kreeta-Mükeene ajastu, pronkisajal kukkus kokku ~1200 a eKr Kreeka hiilgeaeg 8-5/4. sajand Esmalt tekkis tsivilisatsioon Kreeta saarel, kus elasid minoilased, kes kreeka keelt ei kõnelenud. Mandril, Kreekas, elasid kreeklased. Kui mandrikreeklased Kreeta vallutasid, võtsid nad üle sealse usundi. Kreeta- Mükeene tsivilisatsiooni langusele järgnes nö. pime ajastu polnud ei riiki ega keelt, oli vaesus kuni 8. sajandini eKr
annaabi.ee 
