Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"pronki" - 3 õppematerjali

Vana-Kreeka Usundid
3
doc

Vana-Kreeka Usundid

Pigem domineerivad seal jumalad. mingite analoogiate puhul võis ka kreeklastel nii olla. Need ürgalged on teinud läbi tugevad mõjutused. edendad tsivilisatsiooni. Mõjutasid lähis ida religioonid kreeka religiooni. - kõrval kiht (atstrad) - 3 kiht. Kihtide vahel on tugevad seosed, ei saa kindlalt eristada. Kreeka religioonist teeb just selle eriliseks selline loominguline kombinatsioon nendest. Vana- kreeka tsivilisatsioon: 1.pronki aeg - kreeka-mükeene ajajärk - kreeka-mükeene religioon. 2 aastatuhende lõpuni 2.klassikaline kreeka tsivilisatsioon - linnriigid - kõrgaeg 5-4 saj .ekr. langes maketoonia alla. 3.hellenismi periood Kreeka tsivilisatsioon oli losside keskne. Ka kultuse keskne. Kreeka saartel eraldiseisvaid templeid ei olnud. Ei olnud ka suuri kultuskujusid, mis teistele on iseloomulikud. qainult väikseid on leitud. Loss moodustas omaette rituaalse kompleksi.

Teoloogia → Maailma usundid
76 allalaadimist
Vana-kreeka-Vana-rooma-minoiline-etruski kunst
1
doc

Vana-kreeka, Vana-rooma, minoiline, etruski kunst

ehitatud puidust. Hauakambrite seinad olid tèis maale, kujutati inimesi ja loomi. Etruskide kunst hakkas segunema rooma omaga ja sellest ei jèènudki varsti midagi jèrele. Vana-Rooma kunst on m¢jutatud Vana-Kreeka kunstist. Arhitektuuris hakati rajama hooneid, mis olid m¢eldud hiskasutamiseks:saunad, raamatukogud ja amfiteatrid.V ¢eti kasutusele mitmed uuendused:v¢lvid, kaared. Ehitati ka templeid, tèhtsaim oli poolkera kujuline Panteon. Portreeskulptuuris kasutati pronki ja savi, kujutati Rooma keisreid ja nad pidid olema riietatud.

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
14 allalaadimist
Eesti-ajaloo suur üldkonspekt
72
docx

Eesti-ajaloo suur üldkonspekt

o Osa meistreid oli spetsialiseerunud pronksehetele. Muinasaja lõpul mis moodu läksid hõbeeheted, kerkisid esile ka hõbesepad. o Seoses potikedra kasutuselevõtuga Xisaj muutus savinõude valmistamine omaette käsitööks. o Jäjest ulatuslikumaks muutus kaubitsemine lähemate naabritega- liivlaste, soomlasete, vadjalaste jt. o Tegeldi peamiselt vahetuskabandusega, kus kaup vahetati teise kauba vastu. Eestisse toodi: hõbetat, pronki, rauda, soola ja paremaid relvasid, peenemaid riided ja muud luksuskaupa. Vastu viidi: karusnahka ja vaha. o Eestlased tegelesid ka vangide orjadeks edasimüügiga. o Tänus soodsale asendile oli eestlastele olulisel kohal ka vahenduskaubandus kus kaupa ei ostetud ainult enda tarbeks vaid ka edasimüügiks. See andis head tulu, seda näitad maasse peidetud höbemöndid. o Kaupade hinda arvestati höbedakaalu järgi.

Ajalugu → Ajalugu
100 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun