Insener kaevas välja üle 1000 luustiku, koht sai kuulsaks ja andis kultuurile nime. Soolakaevanduste sahtid viivad ka 300m sügavusele, seal säilisid laibad hästi. Omal ajal nimetati soola valgeks kullaks. Hallstti kultuurile iseloomulikud küllaltki suured kindlused. Heuneburg vallides kasutatud kive ja puit konstruktsioone. Hallasttatis 6.sajandil e.Kr teada esimesed savitellised. Hallastt 800 5000 e.Kr õlemineku aeg pronksajast rauaaega. Rauaaja esemetega on veel kõrvuti pronkesemed, relvad rauast ja muud esemed pronksist. 80% relvadest pronksi ja 20% rauast. Pronksmõõku tehti, et müüa Põhja Euroopasse, üks leitud Eestist Vajangu külast. Soomes ka üks taoline pronksmõõk, Lätis pole ning Leedus on varasem ja vähesemate kaunistustega. La Tene`i kultuur, mis saab oma nimetuse ühest Sveitsi järves asuva leetseljaku järgi, kust leiti uhkeid raudmõõku, odaotsi. Umbes 800 eset klaaspõhjaga paadist õngitsedes, u 100 neist mõõgad. Hiljem leiti
* 1100 eKr toimus suur muutus ja tekkisid täiesti uut tüüpi kinnismuistised. Esimesteks uut tüüpi kinnimuististeks olid kindlustatud asulad, mida on leitud eeskätt Saaremaalt ja põhja rannikult ning olid rajatud peamiselt kuskile poolsaarele, jõekääru või ka laiule (nt Asva kindlutatud asula). Kindlustatud asula puhul polnud mullast kaitsvat valli, vaid seda kaitses kuskil 1.3-1.6m paksune paekividest laotud müür. Väärtuseks olid sel ajal loomakarjad ja ka pronkesemed. Kuigi olid kindlustatud asulad, siis enamik inimesi elas siiski neist väljaspool. Samal ajal tekkisin ka kivikirstkalmed, mis asetseid maa peal, kividest ringi näol ning mille diameeter oli 3-8m ja kõrgus kuni 1m kivi ringi keskele oli laotud ka paekividest kirst, millele olid peale pandud pae plaadid. Kirstu maeti oletatavalt perekonna pea ning sinna selle ümber maeti ka teised perekonna liikmed. Kolmandaks jäävad sinna ajajärku ka vanimad põllu jäänused
annaabi.ee 
