Heral oli lapsi, kes teda rüngasid. Nt gigant Eurymedion ja sealt sündis Prometheus. Tol oli seos Hephaistosega, kes ju valitses tuld. Ixion oli Arese poeg või pojapoeg, kes abiellus Diaga. Ixion maksis äiale Deioneusele pruudiluna, aga see jäi maksmata, kuna too kaevas augu, kuhu see sisse kukkus. Nö esmane hõimlasetapp. Ixion nillis Herat seega Zeus valmistas Hera kujulise pilve Nephele, kus tema ja Ixiono vahel sündis kentaur, ilmselt Cheiron, kes on omakorda seotud Heraklese, Hera, Prometheusega jpm. Herakles oli nö Hera teener. Ta on Zeusi poeg, tema ema oli Alkmene, kellel oli abikaasa Amphitryon, neil oli juba poeg Eurystheus. Alkmenet nikerdasid mõlemad (Zeus ja Amphitryon) samal ööl ja sealt sündisid siis kaksikvennad Herakles ja Iphikles. (Tuleb Heraklese sünnimüüt). Herakles oli alati Hera kiusuobjekt, aga samas tema ori. Herakles oli kompleksne kuju. Ähvardus lapsepõlves, vägiteod, et tõestada end jne, müüt mis ta oli. Osad tema vägitegudest on allilmsed-
Et hoida valgust elavana pimedas - selles ongi ,,iva"; ning ainult seal on su küünlal mingi mõte." (LAMMERS&CUNNINGHAM 2008:219) Varju kontseptsioon on väga oluliseks taustaks, mõistmaks Jungi käsitlust Kurjast kui printsiibist. Kuigi Jung väga tugevalt pooldab kurja iseseisvat ,,substantsi", ilmneb ikkagi, et kuri võib olla ambivalentne, samal moel kui Varigi. Lutsifer - kui ingel, kes kandis hea ja kurja tundmise valgust alla arenemata inimkonnale - on Jungil kohati sarnane Prometheusega, kes tõi tule ja kes kättemaksuks Kaukasuse kalju külge aheldati. Või nagu üks tema lemmikuid, Goethe ,,Faust" seda iseloomustab kui ,,osa jõust, mis kurja plaanitseb, kuid korda saadab head." 3.2.8. Neuroos Jungil tähendab neuroos inimese sisekonflikti, kus inimese teadlik ja alateadlik osa on omavahel ,,riius". Selle tagajärjeks on sisemine rahulolematus iseenda ning eluga ja võivad esineda kõikvõimalikud veidrad kõrvalnähud, alates foobiatest kuni sundmõtete ja -käitumiseni
annaabi.ee 
