Väikelinnad sobivad elamiseks eelkõige vanuritele. Nemad ei jõua käia pikki maid poes, sõbrannal külas ega pangas. Eakatele korraldatakse väikestes asulates igasuguseid üritusi ja kooskäimisi. Minu arvates on suured linnad nagu mitu väikest linna kõrvuti. Võrus on umbes neli suuremat toidupoodi ja väiksemaid veelgi rohkem. Seevastu Tallinnas leidub peaaegu iga nurga peal suur toidupood või kaubanduskeskus. Võrus on olemas spordihall, mitu kooli, rand ilusa promenaadiga, hotellid. Suurlinnades on kultuuriasutusi rohkesti, kuid Võrus ainult üks kultuurimaja. Elu väikses linnas on palju parem ja rahulikum, kuid suures linnas on siiski rohkem võimalusi. Noorem elanikkond tahab suurde linna ja vanem väiksemasse. Väkielinnad pakuvad head vaheldust suure linna elanikele. Rutiini ning tegusa eluviisiga satutakse vahest stressi, kuid veeta oma aega väikeses rahulikus linnakeses pakub hingele rahu ja puhkust.
puhke- ja vabaaja veetmise koha või ökosüsteemi majandusliku väärtuse leidmiseks. Meetod eeldab, et koha väärtus on mõõdetav aja- ja reisikulu summana, mida inimesed on nõus maksma selle eest, et sinna jõuda. Vääna jõe puhul võiksid inimesi jõe äärde sõitma meelitada Vahiküla joastik, kalastamisvõimalused, süsta- ja kajakimatkade korraldamise võimalus, jõeäärsed matkarajad ning Saku mõisa pargi tiik koos seda ääristava promenaadiga. Reisikulu meetodi kasutamisel on kolm variatsiooni: · Tsonaalne reisikulu meetod kasutab lihtsalt külastajatelt kogutavaid andmeid; · Individuaalne reisikulu meetod kasutab külastajate täpsemat uuringut; · Juhusliku kasulikkuse meetod kasutab uuringu käigus kogutud ja andmebaasidest saadavaid andmeid ning on statistiliselt keeruline. Vääna jõe puhul tundub kõige otstarbekam tsonaalse reisikulu meetodi kasutamine. See on
3. Lillepaviljon ja restoran Tuljak (1964/1970), Pirita tee 26, Pirita tee 26e. 4. Lauluväljaku lava (1960), Narva maantee 95. 5. Viru hotell (1972), Viru väljak 4. 6. Kirjanike maja (1963), Harju 1. 7. Maarjamäe memoriaal (1960/1975), Pirita tee 74. 1980. aastatel ehitatakse Tallinna brutalismi stiilis hooneid, millest suurem osa valmis 1980. aasta olümpiamängude ajal toimuva olümpiaregati ajaks. Just siis rajatakse Pirita tee koos mereäärse promenaadiga, mis ühendab kesklinna Pirita ja Olümpiapurjespordikeskusega. 1. Tallinna Olümpiapurjespordikeskus (1980), Regati pst 1. 2. Olümpia hotell (1980), Liivalaia 33. 3. Linnahall (1980), Mere pst. 20. 4. Rahvusraamatukogu hoone (1992), Tõnismägi 2. Kasutadud andmed: https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_arhitektuur#N%C3%B5ukogude_Eesti_aeg https://www.visittallinn.ee/est/turist/avasta-tallinna/artiklid-soovitused/arhitektuur-tallinnas http://sirp
annaabi.ee 
