Bundesrat- riigi nõukogu. Rahuleping Prantsusmaaga 1871. 10.mai 1872 lõplik vaherahu- Pr.maa loobub aldest, suured kontributsiooni rahad. Kulturkampf katoliikliku kirikuga. tugev konflikt kat.kirikuga- kärbiti palju nende õigusi Bismarcki antisotsialistlik seadus. Bismarck rahvuslikku Saksamaad ei näinud- kõik pidi toimuma Preisimaa ideaali all. Pariisi kommuun ja Prantsusmaa Kolmas Vabariik Pariisi kommuun ja marksistlik-leninistlik rõhuasetus. 1871 Pariisi kom- esimene proletariaarne diktatuur. Marx pööras sellele palju tähelepanud. Näide, kuidas töölised võivad võimu võtta- revolutsiooniline samm. -> Pariisi piiramine. Kõik algas Preisi okupatsioonist Pr.maal. Pariisis puhkes tõeline toidupuudus piiramise tõttu, seal elas 1.8milj inimest. Peale allaandmist toimusid väga kiiresti ajutise valitsuse valimised.-> Adolphe Thiers valitsus. võitis valimised. Temalt pärineb kõige põhjalikum Pr.rev uurimus
Luuakse töökojad, mis tõrjuks välja erakapitali. Charles Fourier pidas teadust oluliseks. Nägi, et ideaalset ühiskonda ei saavutata, kuigi inimühiskond liigub koguaeg ülespoole etappide kaudu. Ürgkogukond feodaalid kapitalistid sotsialistid. Nõudis, et kauplemine tuleks ühiskonnast kaotada. Louis Blanqui asutas organisatsiooni ,,Aastaajad", et kasvatada endale jüngreid. Tema eesmärk oli riigivõim kukutada, kaotada jumal ning kaotada valitsus. Asemele töötajate proletariaarne vabariik. Proovis pariisis ka riigipööret korraldada, kuid see kukkus läbi. Karl Marx (1818 1883) Engelsi hea sõber. Ei Marx ega Engels polnud töölisklassi esindajad. Marx pärines jõukast juudiperest, ta isa oli protestalik jurist. Marxist pidi samuti jurist saama, kuid Berliinis hakkasid teda tõmbama boheemlaslikud ringkonnad. Marx sai doktoriks ning soovis hakata tegema karjääri, kuid oli oma kirjutustega saanud külge halva kuulduse ning teda ei lastud karjääri tegema.
annaabi.ee 
