looja maailma-ajaloolise revolutsioonilise osa teooria. (Lenin 1964: 6) Kui puhkes 1848. aasta veebruarirevolutsioon, saadeti Marx Belgiast välja. Ta saabus jälle Pariisi, sealt aga pärast märtsirevolutsiooni Saksamaale, nimelt Kölni. Seal ilmus 1. juunist 1848 kuni 19. maini 1849. aastal ,,Uus Reini Ajaleht"; selle peatoimetajaks oli Marx. Uut teooriat kinnitas hiilgavalt 1848. 1849. aasta revolutsiooniliste sündmuste käik, nagu seda hiljem kinnitasid kõik proletaarsed ja demokraatlikud liikumised kõikides maailma maades. Võitnud kontrrevolutsiooni andis Marxi algul kohtu alla (mõisteti 9. veebruaril 1849. aastal õigeks), siis aga saatis ta Saksamaalt välja (16. mail 1849. a.). Marx siirdus esialgu Pariisi, pärast 1849. aasta 13. juuni demonstratsiooni saadeti ka sealt välja ja asus Londonisse, kus ta elas kuni oma surmani. (Sealsamas: 6) Emigrandielu tingimused, nagu need eriti kujukalt esile tulevad Marxi ja Engelsi kirjavahetuses (välja antud 1913
soost kodanikudkommunistid (vähemalt 50 inimest vt Ed.Päll, Keel ja kirjandus 1988, nr 11, lk 685690), kes ÜK(b)P liikmeina seisid eraldi arvel (Kuuli:173 v.64). "Eestimaa kompartei" alluvus Kominternile tähendas pimesi kuuletumist selle käskudele. Tsiteerime Kominterni ettekirjutusi: "Komintern võitleb ... proletariaadi maailmadiktatuuri kehtestamise, ülemaailmse Nõukogude sotsialistlike vabariikide liidu loomise eest"; "...uued proletaarsed vabariigid astuvad föderatiivsesse liitu olemasolevatega"; "NSVLiidu näol on maailma proletariaat esmakordselt saanud tõelise isamaa"; "...imperialistlike valitsuste kukutamine proletariaadi diktatuuri ja NSVLiiduga ühinemise loosungi all..."; "...partei ees tõusetub ülesanne viia nad (=massid) otserünnakule kodanliku riigi vastu"; "...rahvusvaheline kommunistlik distsipliin peab avalduma
vaimulikule ehk nõukogude parteitöötajale. /.../ Breviaaril/lühikursusel oli ka preventiivne iseloom: temas oli sõelutud välja see osa pühaloolisest tekstikogumist, mida lihtvaimulik võis kasutada, ilma et teda oleks ähvardanud ohtlik kalle väärõpetusse”. Esimesed katsed Eestis ilmalike rituaale luua on pärit juba 20ndate aastate algusest: “Kui tahame võidelda kiriklike kommetega, peame asemele seadma omad viisid, proletaarsed kombed” (Noor Tööline 1922.5). Ehkki on märkeid ka katsest luua ilmalikke pulma- ja matusekombeid, jäid peamiseks väljundiks siiski ilmalikud leerid, mille käigus ”leerikursusest” osavõtja kuulis loenguid tervishoiu, marksistliku majandusteaduse, inimühiskonna arenemise seaduste, proletaarse revolutsiooni teooria ja klassivõitluse ajaloo ning religiooni tekkimise, selle klassiolemuse, sotsiaalse funktsiooni jne. kohta. Nii aitas ilmalik leer kujundada
annaabi.ee 
