kapitalismi orjad, kus ainsaks erinevuseks on see, et kapitalist omab võimalust teenida just eelkõige kasu tänu proletaarlasele ning samuti on tema see, kel võimalus midagi rohkemat omada kui töö. Peale selle on tegemist kapitaalse majandussüsteemiga ühiskonnas olukorraga, kus kapitalist omab võimalust koguda oma rikkust üha rohkem, kuid vaene proletaarlane osaleb vaid konkurentsis palgatöölistega ja ei midagi rohkemat. Ühiseks jooneks proletaarlasel ja kodanlasel ongi see, et nad mõlemad on kapitalismi, ehk rahakuradi orjad ega pääse sellest ringist enne kui kapitalistlik ühiskond lakkab töötamast! Seega, võib väita, et kapitalism ongi võib-olla kurjast ja inimvaenulik otseses mõttes ning paneb inimesi ainult enda vahel võistlema millegi nimel, millest ei saa neil kunagi küllalt Mis oleks siis kui kapitalismimõju meie ühiskonnas puuduks?
Sellele vastas Villu Tamme looga ,,Tere perestroika", mis oli ja on hitt. 1989.aastaks olid perestroika hiilgeajad möödanik. Tollaste meeleolude mõistmiseks tuleb kuulata J.M.K.E albumit ,,Külmale maale". J.M.K.E võimsatest meloodiatest ja ülisuurest energiast sai perestroika hauaplaat. (Juur 2010:58) 20 Võimude silmis oli punk toona üks vihatuimad alternatiivseid elustiile- võibolla selle pärast , et nagu proletaarlasel polnud punkarilgi kaotada "midagi peale ahelate". Teiste muusikastiili austajatest oli punkaritel peamiselt probleeme discovendadega. Pärast pidu oli neil tihti omavahelisi arvete klaarimisi. Punkarid aga tihti olid intellektuaalse suunitlusega ja enamasti peksma ei hakanud (Blackplait & Boomfield 2009:50) Toon välja ka mõned kuulsate inimeste arvamused pungist ja punkaritest. Jaanus Nõgisto: "Aga 1980. aastal tekitas Propeller minus ennekõike negatiivseid emotsioone
annaabi.ee 
