Proletaare hakati värbama palgasõduriteks (õ. lk.172). Sellised sõdurid olid truud oma väepealikule, mitte Rooma rahvale. 3. Riik oli kasvanud väga suureks Kõik kodanikud ei saanud käia enam rahvakoosolekutel ja riigi asjade otsustamisel kaasa rääkida. Suur hulk kodanikke ei käinud kunagi kordagi Roomas. 4. Rahvakoosolekul hakkasid üha suuremat osa etendama proletaarid. Proletaaridel olid kodanikuõigused, kuid nad polnud võimelised täitma kodanikukohust. Kodusõjad ja vabariigi languse ajajärk 133-30 eKr. Mille poolest olid tähtsad Rooma ajaloos järgmised isikud: 1.Caesar, 2. Pompeius ,3.Crassus 4.Antonius, 5.Octavianus, 6.Kleopatra Varane keisririik e printsipaat 30 eKr 3. saj pKr Keisririik algab Octavianuse valitsusajaga (30 eKr 14 pKr). Keisri tiitli andsid talle järeltulevad põlved
üleval (olid maksudest jm'st kohustustest vabastatud). Majandus hilise vabariigi ajal Vaatamata poliitilisele võrdsustumisele säilis kihistumine mis veelgi süvenes hilise vabariigi ajal. Tekkis rahanduslik aristokraatia. Proletaarid müüsid oma hääli jõukamatele kodanikele ja said riigilt vilja igapäevaseks eluks, neil oli ka võimalus tasuta külastada vaatemänge. Riik püüdis seda muidusööjate elu muuta ja pakkus neile maad. Olukord muutus seoses Mariuse reformidega, kui proletaaridel tekkis võimalus kiirelt rikastuda. Siis tekkisid ka ratsanikud, kes ei tohtinud äriga tegeleda. Ratsanike poliitiline mõjuvõim oli väiksem kui senaatoritel, aga sisuliselt olid nad kõigevõimsam seisus hilise vabariigi ajal. Paljudest ratsanikest said provintside asevalitsejad. Kõrgema seisuse moodustasid senaatorid aga hoolimata pikkadest suguvõsa traditsioonidest ei olnud nad eriti jõukad ja sattusid vähemal või rohkemal määral sõltuvusse ratsanikest. Senaatorite ja
annaabi.ee 
