Riigikorraldus · Senati liige Augustus · Keiser · Provintsi linnad Rooma sõjavägi Rooma õigus Rooma provintsid Rooma vabariigi langus · Muutused sõjaväekorralduses (vabade kodanike asemele palgasõjavägi) · Talupoegade laostumine · Riik liiga suur senise valitsemiskorralduse jaoks Vabariigi korraldus · Kodanike osavõtt Muutused ühiskonnas vabariigi ajal · Linna elanike arv kasvas (linnad täitusid endistest talupoegadest proletaaridega) · Vallutussõjad tõid kaasa Rooma ja Itaalia ühiskonna senisest suurema varandusliku kihistumise ja talupoegade laostumise. · Vallutussõdadega kaasnes orjanduse areng · Vabade talupoegade majapidamiste asemel hakkasid aja jooksul domineerima orjatööl põhinevad suurmaavaldused.
suurema varandusliku kihistumise ja talupoegade laostumise , sõjasaak ja maksus provintsidelt rikastasid aga eelkõige kõrgklassi ja talupojad pidid aga aastaid sõjaväega kodust eemal olema ja ei suutnud oma perekond ära toita. Nad müüsid oma maa maha , millega rikastusid veelgi kõrgkihi inimesed , ja pidid otsima uut äraelamisevõimalusi . Eriti rängalt mõjus teine Puunia sõda, kui Hannibal oma vägedega Itaaliat rüüstas. Rooma täitus aga endistest talupoegadest proletaaridega . Vallutussõdadega kaasnes ka orjanduse areng . Kujunes orjanduslik ühiskond . Orje hakati kasutama ka suurel hulgal põllumajanduses põldudel , viinamarja-ja oliivikasvandustes . Nii pääsesid vabade talupoegade majapidamiste asemel Itaalias aja jooksul domineerima orjatööl põhinevad suurmaavalduses . See ei tähendanud vabade talupoegade kadumist, vaid nende osatähtsuse vähenemist . 23.7 Vendade Gracchuste reformikatsed .
peamiselt kõrvaline. Peale vallutusi aga kasvas kaubanduslik tähtsus sisserändajate tõttu. Vallutussõdadel on ka roll kihistumises ja talupoegade laostumises, sest sõjasaak läks rikastele ning talupojad olid sõjaretkedel ning ei saanud seega maad harida. II Ps ajal oli olukord eriti hull ning paljud asusid paremaid elutingimusi otsima. Seeläbi suurenesid rikaste maavaldused ning suurlinnad täitusid proletaaridega. Vallutussõdadega kaasnes orjanduslik aeg, peamiselt sõjavangide võtmise tõttu. Neid kasutati põllumajanduses, kaevandustes, teenijatena, oskustöölistena ning arstide ja õpetajatena. Talupoegade sõjaretked ohustasid Rooma võitlusvõimet. Vennad Gracchused püüdsid seda reformida määrata suurmaavalduste ülempiir ülejäänut maata kodanikele jagades. Senaatorid mõistsid selle hukka. Peale reformikatseid rahvatribuunina nad hukati ning talupoegade laostumine jätkus.
Vallutussõdade tagajärjed (orjad, talupoegade laostumine, elukutseline palgasõjavägi) Vallutussõdade neg pool: talupojad laastusid (kuna oldi kodunt eemal kaua), patriitside maavalduste suurenemine, orjade arvu kasvamine. Vallutussõdade tagajärjel tõusis aga tohutult Rooma linna tähtsus, linna elanike arv kasvas pidevalt ja see edendas omakorda kaubandust. Rooma toodi toiduaineid, käsitöötooteid jne. Linnad täitusid endistest talupoegadest proletaaridega, neid hakati ka sõjaväkke värbama, tänu millele kujunes palgasõjavägi. Edukad väejuhid (mängisid riigis peamist rolli) võisid soovi korral senati otsuseid ignoda ja koguni väega rooma vastu minna. Senatil puudusid võimalused neid ohjeldada. Kodusõjad ja nende põhjused ning Rooma keisririigi rajamine 1. saj algasid impeeriumis kodusõjad, mis lõppesid aastal 30 eKr keisririigi kehtestamisega. Osapoolteks olid vabariigi pooldajad (senat) ja väepealikud
annaabi.ee 
