Kohus võib keelata kasutada ärinime, mis ei vasta nõuetele või mille kasutamiseks ei ole isikul õigust ja keelu rikkumise korral rikkujat karistada. Ärinime võib kaitsta ka hagilises korras (ÄS § 15 lg 1). Ettevõtja võib anda esindajale (prokuristile) õiguse esindada ettevõtjat kõigis tema majandustegevusega seotud õigustoimingutes, välja arvatud kinnisasjade võõrandamisel ja koormamisel, mille õiguse võib aga prokuristile anda eraldi. Niisugust volitust nimetakse prokuuraks. Prokuristi määramine annab ettevõtjale võimaluse omada seaduslike esindajate kõrval ka esindajat, kelle pädevus on seaduses sätestatud ja kolmandate isikute suhtes piiramatu. Prokuristi nimi kantakse äririgistrisse ja tema volituse aluseks on just see kanne. Seega saab prokuura anda ainult äriregistrisse kantud ettevõtja ( füüsiline isik niisiis üksnes tingimusel, et ta on kantud äriregistrisse. Prokuura võib anda ainult füüsilisele isikule.
Samal ajal edindatav võib edsindusõiguse iga kell lõpetada. Aga kui pärast seda edsindajaläheb midagi tegema ja näitab seda volikirja (kuigi tegulikult on volitus lõppenud), siis see leping on 3 isiku suhtes kehtiv. Sest tal on volikirja alusel arvamus, et see olitus on olemas. Näi Kui räägime, et on seaadusjärgne ja tehinguline e antud esindusõigus, sisi on olemas ka vahepealene vorm, mida nim prokuuraks. See on volituse ja seadusjärgse esindusõiguse vahepealne vorm. Ta olemus: teda võib anda ainult äriühing. Kui see juba on antud, sisi seda prokuristi esindusõigus tuleneb seadusest. Vt äriseadustiku 3. peatükk. 10.3 Esinduse lõppemine Seadusjärgne esindusõigus lõpeb selles seaduses sätestatud alustega, kus see esindus määratud on vmt. Volituse lõppeamise alused on tsüs 125 lg 2 ära toodud. 10.4 Esindusõiguseta isiku tegevus Võib olla 2 viisil:
Samal ajal edindatav võib edsindusõiguse iga kell lõpetada. Aga kui pärast seda edsindajaläheb midagi tegema ja näitab seda volikirja (kuigi tegulikult on volitus lõppenud), siis see leping on 3 isiku suhtes kehtiv. Sest tal on volikirja alusel arvamus, et see olitus on olemas. Näi Kui räägime, et on seaadusjärgne ja tehinguline e antud esindusõigus, sisi on olemas ka vahepealene vorm, mida nim prokuuraks. See on volituse ja seadusjärgse esindusõiguse vahepealne vorm. Ta olemus: teda võib anda ainult äriühing. Kui see juba on antud, sisi seda prokuristi esindusõigus tuleneb seadusest. Vt äriseadustiku 3. peatükk. 10.3 Esinduse lõppemine Seadusjärgne esindusõigus lõpeb selles seaduses sätestatud alustega, kus see esindus määratud on vmt. Volituse lõppeamise alused on tsüs 125 lg 2 ära toodud. 10.4 Esindusõiguseta isiku tegevus