Üheks konkreetseks valdkonnaks, millele advokatuur on viimastel aastatel tähelepanu pööranud, on advokatuuri regionaalne areng. Põhimõte, et advokaadi õigusabi peab olema kättesaadav ka väljaspool pealinna ja teisi suuremaid linnu, on sätestatud ka advokatuuri uutes arengusuundades.*30 Advokatuuri lähimate aastate prioriteetsed piirkonnad on Ida-Virumaa, saared ja muud piirkonnad, kus õigusabi kättesaadavus ei ole piisav. Advokatuur koostöös Justiitsministeeriumiga, kohtute ja prokuratuu- riga arutas aastatel 2010–2011 advokatuuri juurde sihtkapitali loomist, millega motiveerida õigusteadust õppivaid magistriõppe üliõpilasi pärast õpingute lõppu asuma tööle Ida-Virumaale. Poolte kokkuleppe kohaselt määrati käesoleva aasta augustis esimesed stipendiumid kahele Tartu Ülikooli päevases õppes õppivale magistrandile kogu õpingute ajaks ehk kaheks aastaks. Ühe stipendiumi maksmiseks eraldas raha
Tei- sed seevastu ei pea prokuratuuri aga tavaliseks täidesaatva riigivõimu asutuseks, vaid sui generis*15 insti- tutsiooniks, õigustmõistva võimuga sarnaseks õiguskaitseorganiks, mis omab nii kohtu- kui ka täitevvõimu tunnuseid, olles sillaks*16 nende vahel ja omandades sel viisil osa autorite arvates isegi neljanda riigivõimu staatuse.*17 Arvamuste paljususe üheks aluseks on kindlasti see, et eri riikides, nagu ülal näidatud, on prokuratuu- risüsteemi ülesehitus ajaloost ja õiguskultuurist tulenevalt praktikas erinevalt lahendatud. Teisalt peitu- vad põhjused aga erinevates õigusfilosoofilises arusaamades võimu kolmikjaotusest. Kui seadusandliku ja kohtuvõimu olemuse ning nende kandjate üle ei ole erilist vaidlust, siis arusaam täitevvõimust on tunduvalt mitmekesisem ja paljudes riikides on erandeid, mis ei pruugi täna enam kokku sobida Charles Louis Mon- tesquieu klassikaliste ideedega
annaabi.ee 
