Kogutud muu andmestiku (plaanid, fotod ,kirjeldused) korrastamine ja aruande koostamine Kogutud leidude ja andmestiku analüüs ning nende põhjal teadusliku töö koostamine Dateerimine Stratigraafiline meetod (oluline kronoloogia, mis ajast objekt pärineb. Leida saab ajaliselt paika panna, vastavalt sellele, kus see asi maa sees paikneb) Tüpoloogiline meetod (Oskar Montelius eristas pronskesemete tüüpide põhjal Põhjamaade proksiaja 6 alaperioodi ja hakkas vaatama, millises ajaperioodil esinevad koos) Loodus- ja täpisteaduslikud meetodid: dendrokronoloogia (põhineb puukasvu ringidel, selleks et seda rakendada, selleks tuleb luua dendrokonroloogiline skaala (loomine: mõõdetakse puu rõngad ära). radioaktiivse süsiniku meetod (leiutas USA keemik Willard Frank Libby 1949. a) Määratakse: puidu, söe, taimejäänuste, luude ja muu orgaanilise materjali vanust
nummerdamise ja kogu kaevamistöö materjali korrastamine ning aruanne ning selle kõige tõlge ( mida kaevati, mida leiti, kes seal elas, mis ajast on säilmed pärit). Kääpaid kaevatakse lahti nt sektorite kaupa, sest on teada , et need suure tõenäosusega sisaldavad põletusmatuste säilmeid. Kõige olulisem materjali läbitöötamisel on dateerimine. (nt tüpoloogilise meetodi abil( Oskar Monteliuse proksiaja 6 alaperioodi -> relatiivne krooloogia) Absoluutne kronoloogia- dateering , mis aastasadade/tuhandete/kümnete kaupa. Tüpoloogiline meetod võimaldab ka esemete päritolu kindlaks teha ning seeläbi ka teha muid järeldusi( kas tegemist oli lihtsalt kaubandusliku leiuga vm ). Kõige parem võimalus tüpoloogiat kasut on suletud leide kasutades. Pannes rühm esemeid koos maha ( sõja ajal maeti ehteid, münte , leitud alles tp ).-> saab leida ehete kasutusala ja
annaabi.ee 
