3. Nimeta liigese põhiosad ehk tunnused (3), loetle liigesevõide ehk sünoovia funktsioonid (2-3) Liigese põhiosad on liigesepinnad, liigesekihn ja liigeseõõs. ? 4. Nimeta üheteljeliste liigeste põhitüübid (2), too kumbagi kohta üks näide ja märgi juurde tema liikumistelg Üheteljelise liigesed on plokk- /sõrmede ja varvaste lülivahelised liigesed/ (liikumistelg kulgeb frontaalselt, mis on risti liigestuvate luude pikiteljega) ja ratasliiges /prokismaalne ja distaalne küünar-kodarluu liiges, kus kodarluu pöörleb ümber küünarluu/ (liikumine toimub ümber vertikaaltelje, mis peaaegu ühtub luu pikiteljega: siin toimub sisse- ja väljapööramine) [pronatsioon ja supinatsioon] 5. Randmeliiges: nimeta selle liigese tüüp, teljed ja võimalikud liikumised Randmeliiges on modifitseeritud plokkliiges. Liigutused toimuvad ümber frontaal- ja sagitaaltelje: painutus-sirutus ja eemaldamine-lähendamine
hargina haaravad kontsluu ploki. Liigeskihnu tugevdavad arvukad sidemed Liikumistelg: frontaaltelg – päka (varvaste) tõstmine ja langetamine. Võimalik ka vähene külgliikumine. • Distaalne jalaliiges e. alumine hüppeliiges – koosneb kahest liigesest, mille moodustavad: konts- kandluuliiges ja kontsluu-kandluu-lodiluuliiges. Esimene on ratasliiges ja teine keraliiges. Ülemine ja alumine hüppeliiges töötavad üheaegselt! • Prokismaalne käeliiges on kodarluu-randmeliiges. Selle moodustavad kodarluu distaalse otsa liigeseauk ja randmeluude proksimaalne rida. On ellipsoidliiges. • Distaalne käeliiges on keskne randmeliiges. Moodustub randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel. On plokkliiges. 5 Käeliigest tugevdavad sidemed külgmiselt, selgmiselt ja randmeluude vahelt. Proksimaalne ja distaalne käeliiges moodustavad funktsionalselt ühtse terviku
Põlvekeder asub liigesekihnu eesmises osas. Kihnu tugevdavad: külgmiselt kaaskülgsed sidemed, tagumisel küljel: õndra sidemed. Liigesesiseselt on 2 ristisidet. Liikumine: nii küünar- kui ka põlveliigeses on 2 liikumistelge: frontaaltelg – sirutus, painutus; vertikaaltelg – pöörlemine (põlveliigesel rotatsioon võimalik painutatud olekus, kui kaaskülgmised sidemed lõtvunud). 30. Võrrelge käe- ja hüppeliigeseid Prokismaalne käeliiges on kodarluu-randmeliiges. Selle moodustavad kodarluu distaalse otsa liigeseauk ja randmeluude proksimaalne rida. On ellipsoidliiges (kodarluu otsas). Distaalne käeliiges on keskne randmeliiges. Moodustub randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel. On plokkliiges. Käeliigest tugevdavad sidemed külgmiselt, selgmiselt ja randmeluude vahelt. Liikumine: ümber frontaal- ja sagitaaltelje – painutus-sirutus ja eemaldamine-lähendamine Proksimaalne jalaliiges e
annaabi.ee 
