putukarakkude (leafhopper) kultuuris toimuvast replikatsioonist. Taimede reoviiruste infektsioon vektorirakkudes on mittetsütopatogeene. Replikatsioon toimub rakkude tsütoplasmas ja replikatsioon skeem on sarnane loomade reoviirustele ja dsRNA genoomsetele bakteriofaagidele: a) nukleokapsiidis asuvalt dsRNA-lt transkribeeritakse mRNAd; b) mRNAdelt sünteesitakse nukleokapsiidi/polümeraase kompleksi valgud, mis moodustavad prokapsiidi; c) 12 (või 10) erinevat mRNAd (vastavalt segmentide arvule) pakitakse prokapsiidi; d) sünteesitakse teine RNA ahel (selleks on olulised segmentide inverteeritud järjestused). Võib järgneda uus transkriptsiooniraund või toimuda virionide lõplik moodustumine. Replikatsioonitsükli iseärasused on tingitud dsRNA genoomist - ühelgi viiruse replikatsioonitsükli etapil dsRNA rakus ei vabane (dsRNA on enamikes rakkudes häiresignaaliks
Viiruse RNA-sõltuv RNA-polümeraas teeb –ahela, millest uut genoomi sünteesida. Viiruse mRNA hulk rakus kasvab kiirelt, kuni 400000 koopiat raku kohta. Enamik picornaviiruseid inhibeerib infektsiooni ajal raku RNA- ja valgusünteesi. Struktuurvalgud VP0, VP1 ja VP3 lõigustatakse viiruse proteaaside poolt, pannakse subühikutesse, millest tekivad pentameerid, 12 pentameeri moodustavad prokapsiidi, millest pärast genoomi sisestamist moodustub kapsiid (VP0-st tehakse VP2 ja 4). Infektsioon lüütiline, korraga vabaneb kuni 100000 virioni. Patogenees. Viirus siseneb nina, suu, silmade kaudu, algatab ülemiste hingamisteede infektsiooni (k.a. kurgu). Viiruse replikatsioon peamiselt ninas, sümptomite tõsidus vastab viiruskoopiate arvule ja eritamise kestusele. Infitseeritud rakud vabastavad bradükiniini ja
annaabi.ee 
