tema ette seab ühiskond, milles ta on sündinud. Üheks ema elusihiks peaks olema soov, et lapsest saaks iseseisev inimene, kes lõpuks elab omaenda elu. Isa armastust peaksid suunama põhimõtted ja lootused, see peaks olema pigem kannatlik ja salliv kui ähvardav ja autoritaarne. Lõpuks jõuab küps inimene selleni, et ta on enesele nii ema kui ka isa. Tal on nii-öelda ema- ja isapoolne südametunnistus. Küps inimene on vabanenud konkreetsest emast ja isast, ta on nad enesesse projitseerinud. Ta rajab ema-südametunnistuse oma armastusvõimele ning isa- südametunnistuse oma mõistusele ja otsustusvõimele. Areng emakeskselt isakesksele kiindumusele ning lõpuks nende süntees ongi vaimse tervise ja küpsuse saavutamise aluseks. Sellise arengu ebaõnnestumine on neurooside peapõhjus. Üheks neuroosi tekke põhjuseks võib olla asjaolu, et poisil on armastav, aga kas liiga järeleandlik või siis võimukas ema ja nõrk ning ükskõikne isa
Tal on nii-öelda ema- ja isapoolne südametunnistus. Ema poolt öeldakse: "Pole olemas pahategu või kuritööd, mis jätaks su ilma minu armastusest, mu headest soovidest su eluks ja õnneks." Isa poolt öeldakse: "Sa oled valesti talitanud, sellest lähtuvalt on teatud tagajärjed vältimatud ning mis kõige tähtsam, sa pead ennast muutma, kui tahad mulle meele järele olla" (ibid.). Küps inimene on vabanenud konkreetsest emast ja isast, ta on nad enesesse projitseerinud. Ent vastupidiselt Freudi superego kontseptsioonile ei tee ta seda ema ja isa enesesse haarates, vaid ta rajab ema-südametunnistuse oma armastusvõimele ning isa-südametunnistuse oma mõistusele ja otsustusvõimele. Veelgi enam: küps inimene armastab koos ema- ja isa-südametunnistusega, vaatamata sellele, et näiliselt on need vastuolus. Kui ta ainult isa-südametunnistuse säilitaks, 12 muutuks ta karmiks ja ebainimlikuks
annaabi.ee 
