Analoogiliselt punkti nr.2 märkimisega toimub kõigi järgnevate punktide märkimine. Kõvera märkimine tema punktide koordinaatide järgi Kaasajal on võimalik kõverat välja märkida automaattahhümeetriga, sel juhul sisestatakse instrumenti terve rida punktide koordinaate samuti instrumendi seisupunkti koordinaadid. Märkimine seisneb selles, et maastikul instrumendiga viseerides leitakse projekti järgsed punktid nende koordinaatide järgi. 47. Projektsuuna märkimine. Teodoliit pannakse üles projekteeritud nurga tippu 0 ja orienteeritakse teisele lähtepunktile Aning seatakse limbi lugem 0o00'. Pööratakse alidaadi projekteeritud nurga võrra ja saadakse suund OB1. Seejärel pööratakse pikksilm üle seniidi teise asendisse ja märgitakse veelkord välja projekteeritud nurk, saadakse suund OB2. Punkti B1 ja B2 vahe jagatakse pooleks ja saadakse punkt B ning see loetakse projektijärgseks suunas horisontaalnurgaga . 48
Analoogiliselt punkti nr.2 märkimisega toimub kõigi järgnevate punktide märkimine. Kõvera märkimine tema punktide koordinaatide järgi Kaasajal on võimalik kõverat välja märkida automaattahhümeetriga, sel juhul sisestatakse instrumenti terve rida punktide koordinaate samuti instrumendi seisupunkti koordinaadid. Märkimine seisneb selles, et maastikul instrumendiga viseerides leitakse projekti järgsed punktid nende koordinaatide järgi. 47. Projektsuuna märkimine. Teodoliit pannakse üles projekteeritud nurga tippu 0 ja orienteeritakse teisele lähtepunktile Aning seatakse limbi lugem 0o00'. Pööratakse alidaadi projekteeritud nurga võrra ja saadakse suund OB1. Seejärel pööratakse pikksilm üle seniidi teise asendisse ja märgitakse veelkord välja projekteeritud nurk, saadakse suund OB2. Punkti B1 ja B2 vahe jagatakse pooleks ja saadakse punkt B ning see loetakse projektijärgseks suunas horisontaalnurgaga . 48
Analoogiliselt punkti nr.2 märkimisega toimub kõigi järgnevate punktide märkimine. Kõvera märkimine tema punktide koordinaatide järgi Kaasajal on võimalik kõverat välja märkida automaattahhümeetriga, sel juhul sisestatakse instrumenti terve rida punktide koordinaate samuti instrumendi seisupunkti koordinaadid. Märkimine seisneb selles, et maastikul instrumendiga viseerides leitakse projekti järgsed punktid nende koordinaatide järgi. 75. Projektsuuna märkimine. Teodoliit pannakse üles projekteeritud nurga tippu 0 ja orienteeritakse teisele lähtepunktile Aning seatakse limbi lugem 0o00'. Pööratakse alidaadi projekteeritud nurga võrra ja saadakse suund OB 1. Seejärel pööratakse pikksilm üle seniidi teise asendisse ja märgitakse veelkord välja projekteeritud nurk, saadakse suund OB 2. Punkti B1 ja B2 vahe jagatakse pooleks ja saadakse punkt B ning see loetakse projektijärgseks suunas horisontaalnurgaga . 76
Projektandmed on sirgete ja kõverate andmed, trassi plaan ja trassile projekteeritud kõrgused ning kalded. · Sirgete ja kõverate ossa tuleb ära näidata sirgete osade pikkused ja suunad, neile lisaks kõverad skemaatiliselt, kusjuures kõverate kohta antakse nende peaelementide väärtused. Iga kõvera alguse ja lõpu punkti kohta antakse tema kaugus eelmisest ja järgmisest piketist. 74. Kõverate detailne märkimine (3 meetodit). 75. Projektsuuna märkimine. 76. Projektjoone märkimine. 77. Projektkõrguse märkimine. 78. Projektkaldega joone märkimine. 79. Horisontaalse väljaku märkimine. 80. Insenergeodeetiliste eriülesannete (hoone vertikaalsuse kontroll, kõrguste kandmine tööhorisondile) lahendamine. Hoone vertikaalsuse kontroll: Vajalikud instrumendid: teodoliit, statiiv, nivelleerimislatt. Hoone vertikaalsuse kontrolliks tuleb teodoliit saada üles seinaga ühele joonele
kõrgused ning kalded. Sirgete ja kõverate ossa tuleb ära näidata sirgete osade pikkused ja suunad, neile lisaks kõverad skemaatiliselt, kusjuures kõverate kohta antakse nende peaelementide väärtused. Iga kõvera alguse ja lõpu punkti kohta antakse tema kaugus eelmisest ja järgmisest piketist. 71. Kõverate detailne märkimine (3 meetodit). 72. Projektsuuna märkimine. 73. Projektjoone märkimine. 74. Projektkõrguse märkimine. 75. Projektkaldega joone märkimine. 76. Horisontaalse väljaku märkimine. 77. Insenergeodeetiliste eriülesannete (hoone vertikaalsuse kontroll, kõrguste kandmine tööhorisondile) lahendamine. Hoone vertikaalsuse kontroll: Vajalikud instrumendid: teodoliit, statiiv, nivelleerimislatt. Hoone vertikaalsuse kontrolliks tuleb teodoliit saada üles seinaga ühele joonele. Maapinnale
pikendatud kõõlude viisil. Kuna siin teemas on mitmeid jooniseid ja valemeid ning ilmselt kõigil ei ole seda raamatut ("Geodeesia. II osa"), siis mõtlesin, et kõige targem on kogu see osa skännida igaksjuhuks .. jooniseid oleks suht raske muidu teha siia. Ja kuna ülesannete osas on ka kõverate märkimise ülesanne, on valemid ka ilmselt olulised. Valem 3.19: = (180kraadi * s) / (pii * R) Valem 3.20: x = R * sin ; y = AA1 = R (1 - cos ) 75. Projektsuuna märkimine 1) Teodoliit (asendis RV) püstitatakse projekteeritud nurga tippu O ja orienteeritakse teisele lähtepunktile A. Limbi ja alidaadi nullid seatakse kohakuti ning limbi lugemiks seatakse 0°00´ 2)Alidaadi pööratakse projekteeritud nurga b võrra ja saadakse suund OB´. Saadud suund (etteantud kaugusel) tähistatakse. 3) Pikksilm pööratakse üle seniidi ning korratakse sama tegevust vertikaalringi teises asendis (RP). Saadakse suund OB", mis tähistatakse samuti vaiaga.
annaabi.ee 
