??) Juhteteed, mis ühendavad ajukoore alaossa jäävat vasakut ja paremat ajupoolkera. Seda moodustist, mis kahte poolkera ühendab, nimetatakse corpus gallosum'iks ehk mõhnkehaks. Ühendavatel juhteteedel ka omad üldised terminid; Need, mis ühendavad sama poolkera eri piirkondi, nim assotsiatiivseteks teedeks. Need, mis ühendavad vastandpoolkerade samu struktuure, nim komissurraalseteks (?????) teedeks. Neid juhteteid, mis ühendavad ajukoore osi koorealuste piirkondadega, nim projektsiooniteedeks. Ajukoores paiknevad närvirakud kihiti – kusjuurs erinevates piirkondades kihtide arv varieerub. Maksimaalselt võib kihtide arv olla 6, kuid saab olla ka 4 või 5. Brodmann (????) jagas ajukoore 50-ks väljaks ja nummerdas need ära – üks väli koosneb sarnastest närvirakkudest, mis on lähestikku ja kindla funktsiooniga. Brodmanni väljade kaart. (VAATA KA ECONOMO KAARTI – netist?) Economo kolm rühma: homotüüpilised, kus on kõik 6 närviraku kihti ja kaks rühma
vigastused põhjustasid pideva une. Astsendeeruv retikulaarne aktiveeriv süsteem, lühendatult ARAS. Lõigates läbi seljaaju peaajust ARAS säilib, kuid isoleeritud eesajus on see rikutud. Järelikult ärkvelolek on ARAS-i tagajärg, aga uni tekib, kui tema passiivsus on aktiivne või esineb väliste faktorite mõju langus. Et ARAS-i kuuluvaid astsendeeruvaid teid eristada klassikalistest sensoorsetest spetsiifilitest projeltsiooniteedest, nimetatakse neid mittespesiifilisteks projektsiooniteedeks. Üleneva retikulaarse aktiveerimise intensiivsuse suuremaid fluktuatsiooni peetakse vastutavateks ülemineku eest uneseisundist ärkvelolekuseisundisse ja vastupidi. Need fluktuatsioonid olenevad omakorda sensoorsete impulsside juurdevoolust retikulaarformatsiooni ning korteksist ja subkortikaalsetest struktuuridest tulevate destsendeeruvate teede aktiivsusest. Sel teel on moodustunud aju ja ajutüve vaheline retsiprookne seostus.
annaabi.ee 
