teostamisetapis. See võimaldab arvestada ka nende asjaolude ja muutustega, mida planeerimisetapis ette ei nähtud. Hea projektiplaan ongi paindlik, seda on ka võimalik muuta vastavalt projekti keskkonna muutustele. Plaani detailsus ja rõhuasetused sõltuvad eelkõige sellest, kellele on plaan suunatud. Näiteks potentsiaalsete finantseerijate jaoks koostatud plaan on erineva rõhuasetuse ja täpsusastmega kui projektorganisatsioonile töövahendiks mõeldud plaan. Seetõttu tuleb plaani koostamisel silmas pidada eelkõige selle hindajat ja kasutajat, tema nõudeid ja vajadusi. (Salla, 2007, lk 26) Olenemata projekti iseloomust ja plaani tulevastest kasutajatest, on plaani ülesehitus põhiliselt sama, lähtudes üldjuhul planeerimisprotsessi loogikast. Plaan koosneb testiosadest ja lisadest. (Salla, 2007, lk 27). Tekstiosa koosneb harilikult järgmistest komponentidest ja alapeatükkidest:
Esitus peaks olema lakooniline, selge ja kõigile üheselt mõistetav. Koostatud peab plaan olema selliselt, et ükskõik kes seda loeb, saaks selle põhjal projektist õige ettekujutuse. Plaani detailsus ja rõhuasetused sõltuvad eelkõige sellest, kellele see plaan on suunatud. Potentsiaalsete finantseerijate jaoks koostatud plaan on kindlasti teistsuguse rõhuasetusega, kui projektorganisatsioonile töövahendiks mõeldud plaan. Seetõttu tuleb plaani koostamisel silmas pidada selle tulevase kasutaja vajadusi ja nõudeid. Projektiplaan võib olla: · juhtrühmale otsusetegemise aluseks ja toeks · projektijuhile töö juhtimise vahendiks · juhtrühmale ja projektijuhile projekti edenemise kontrolli aluseks · arhiivmaterjaliks, mis jääb järgmistele projektidele toeks ja taustinformatsiooniks või siis lihtsalt informeerimisevahendiks.
annaabi.ee 
