vajalik lugem latilt punktis A, et lati taldmik asuks projektkõrgusel, selleks lahutatakse instrumendi horisondist projektkõrgus, seejärel lüüakse vaja maasse, kuni saadakse vajalik lugem, kontrolli võib teha kas lati punase külje järgi või teise horisondi järgi, teine võimalus on asetada latt maasse asetatud vaia kõrvale ja liigutada latti seni kuni saadakse vajalik lugem ja lati taldmiku abil tõmmatakse vaiale kriips, mis märgib projektkõrgust. 3. Projektkaldega joone märkimine väikesi kaldeid märgitakse nivelliiriga või laseriga, suuremaid teodoliidiga, ühe punkti kõrgus peab olema teada, punktid märgitakse välja projektkõrguste järgi ja seejärel ühte punkti seatakse üles nivelliir nii, et üks tõstekruvi oleks joone suunal, mõõdetakse instrumendi kõrgus ja kallutatakse vaatekiirt kuni teisele punktile asetatud latilt saadakse instrumendi kõrgusega võrdne lugem, seejärel
Järgnevalt arvutatakse vajalik lugem punktis A, mille juures vaia kõrgus vastab projektkõrgusele. Vaia lüüakse maasse seni kuni lati lugem HL = Hi HA. Kontrolliks tehakse nivelleerimine lati punase külje või teise horisondiga. Kõik arvutused näidatakse märkimise skeemil ja lisatakse juurde, kui kõrgele jäi vaia pea maapinnast. HL Lugem latilt punktis A Hi Instrumendi horisont HRP Reeperi kõrgus HA Projektkõrgus 50. Projektkaldega joone märkimine. Väikesi kaldteid märgitakse nivelliiriga ja suuri teodoliidiga, tänapäeval kasut. Sageli lasereid. Lähtepunkti A kõrgus peab tingimata antud olema, samuti peab teada olema joone horisontaalprojektsiooni pikkus ja kaldenurk. Kui joone teise otspunkti B kõrgus ei ole antud, siis see arvutatakse HB = HA + IAB * dAB. Kalle võib olla nii ,,+" kui ka ,,". Punktid A ja B märgitakse välja nagu projektkõrgusega punktid. Instrument
Järgnevalt arvutatakse vajalik lugem punktis A, mille juures vaia kõrgus vastab projektkõrgusele. Vaia lüüakse maasse seni kuni lati lugem HL = Hi HA. Kontrolliks tehakse nivelleerimine lati punase külje või teise horisondiga. Kõik arvutused näidatakse märkimise skeemil ja lisatakse juurde, kui kõrgele jäi vaia pea maapinnast. HL Lugem latilt punktis A Hi Instrumendi horisont HRP Reeperi kõrgus HA Projektkõrgus 50. Projektkaldega joone märkimine. Väikesi kaldteid märgitakse nivelliiriga ja suuri teodoliidiga, tänapäeval kasut. Sageli lasereid. Lähtepunkti A kõrgus peab tingimata antud olema, samuti peab teada olema joone horisontaalprojektsiooni pikkus ja kaldenurk. Kui joone teise otspunkti B kõrgus ei ole antud, siis see arvutatakse HB = HA + IAB * dAB. Kalle võib olla nii ,,+" kui ka ,,". Punktid A ja B märgitakse välja nagu projektkõrgusega punktid. Instrument
projektikõrgusele, näiteks punkti A. Selleks tehakse edasi-tagasi nivelleerimiskäik. Nivelliir seatakse väljaku keskele (võib ka küljele), vaatekiir horisonteeritakse ja võetakse lugem a latilt punktis A. Nüüd lüüakse kõik ülejäänud vaidad sammuga 10-20 m maasse nii, et iga kord oleks lugem vaiale asetatud latilt võrdne a-ga. Töö käigus tuleb jälgida, et vaatekiir oleks kogu aeg horisontaalne. 80. Projektkaldega väljaku märkimine Kaldväljaku märkimiseks lüüakse väljaku nurka vai etteantud kõrgusele. Nivelliir seatakse kahte väljaku nurka(AD) ühendava sihi keskele nii, et kaks tõstekruvi oleksid sellel sihil. Nivelliiri silindrilise vesiloodi telg horisonteeritakse. Seejärel seatakse tõstekruvide 1 ja 2 vastassuunas keeramisega niitristiku horisontaalniit punktidele A ja D asetatud lattidel ühele ja samale lugemile a
· Sirgete ja kõverate ossa tuleb ära näidata sirgete osade pikkused ja suunad, neile lisaks kõverad skemaatiliselt, kusjuures kõverate kohta antakse nende peaelementide väärtused. Iga kõvera alguse ja lõpu punkti kohta antakse tema kaugus eelmisest ja järgmisest piketist. 74. Kõverate detailne märkimine (3 meetodit). 75. Projektsuuna märkimine. 76. Projektjoone märkimine. 77. Projektkõrguse märkimine. 78. Projektkaldega joone märkimine. 79. Horisontaalse väljaku märkimine. 80. Insenergeodeetiliste eriülesannete (hoone vertikaalsuse kontroll, kõrguste kandmine tööhorisondile) lahendamine. Hoone vertikaalsuse kontroll: Vajalikud instrumendid: teodoliit, statiiv, nivelleerimislatt. Hoone vertikaalsuse kontrolliks tuleb teodoliit saada üles seinaga ühele joonele. Maapinnale asetatakse serviti nivelleerimislatt.
Sirgete ja kõverate ossa tuleb ära näidata sirgete osade pikkused ja suunad, neile lisaks kõverad skemaatiliselt, kusjuures kõverate kohta antakse nende peaelementide väärtused. Iga kõvera alguse ja lõpu punkti kohta antakse tema kaugus eelmisest ja järgmisest piketist. 71. Kõverate detailne märkimine (3 meetodit). 72. Projektsuuna märkimine. 73. Projektjoone märkimine. 74. Projektkõrguse märkimine. 75. Projektkaldega joone märkimine. 76. Horisontaalse väljaku märkimine. 77. Insenergeodeetiliste eriülesannete (hoone vertikaalsuse kontroll, kõrguste kandmine tööhorisondile) lahendamine. Hoone vertikaalsuse kontroll: Vajalikud instrumendid: teodoliit, statiiv, nivelleerimislatt. Hoone vertikaalsuse kontrolliks tuleb teodoliit saada üles seinaga ühele joonele. Maapinnale asetatakse serviti nivelleerimislatt.
Reeperil olevalt latilt võetakse tagasivaate lugem t. Arvutatakse instrumendi horisont Hi = Hrp + t. Järgnevalt arvutatakse vajalik eestvaate lugem (eproj) punktis a, mille juures vaia kõrgus vastab projektkõrgusele. Vai lüüakse maasse seni kuni vaia peale asetatud lati lugemiks tuleb eproj = Hi - Ha. Kontrolliks tehakse niveleerimine lati punase külje või teise horisondiga. Kõik arvutused näidatakse märkimise skeemil ja lisatakse juurde, kui kõrgele jäi vaia pea maapinnast. 78. Projektkaldega joone märkimine ( see ei tule !) Väikesi kaldeid märgitakse nivelliiriga ja suuri (so suuremad kui lati pikkus!)teodoliidiga, Tänapäeval kasutatakse sageli ka pöörd- ja torulasereid. Antud on lähtepunkti A kõrgus (HA), joone horisontaalprojektsiooni pikkus (d) ja kaldenurk (AB). Kui joone otspunkti B kõrgus ei ole antud, siis see arvutatakse HB = HA + AB * d Nivelliir seatakse üles ühte otspunkti nii, et üks tõstekruvi on joone AB suunal. Mõõdetakse
annaabi.ee 
