(iAB). Kui joone otspunkti B kõrgus ei ole antud, siis see arvutatakse HB = HA + iAB * d Otspunkti B kõrgus märgitakse välja analoogselt eelnenuga. Nivelliir seatakse üles ühte otspunkti nii, et üks tõstekruvi on joone AB suunal. Mõõdetakse instrumendi kõrgus h ja tõstekruvi abil kallutatakse instrumenti kuni lugem teisel punktil asuvalt nivelleerimislatilt on võrdne h-ga (vaatekiir on paralleelne projektjoonega). Tulemusena on nivelliiri vaatekiir paralleelne projektjoonega. Kõigisse vahepealsetesse punktidesse lüüakse vaiu maasse seni kuni latilugem võrdub samuti h-ga. Vaiad lüüakse maasse alates punktist B lähenedes instrumendile (et juba maasse löödud vaiad vaateväljasegama ei jääks). Vaiade mahalöömise tihedus sõltub ülesandest (10-20 m) 79. Horisontaalse väljaku märkimine Horisontaalse väljaku märkimisel tuleb väljaku nurgapunktid (kasutades mõõdulinti ja
Kalle võib olla nii ,,+" kui ka ,,". Punktid A ja B märgitakse välja nagu projektkõrgusega punktid. Instrument seatakse üles ühte otspunkti nii, et 1 tõstekruvi või ka 2 on joone AB suunal. Mõõdetakse instrumendi kõrgus h ja tõstekruvi abil kallutatakse instrumenti kuni lugem teisel punktil asuvalt nivelleerimislatilt on võrdne h-ga. Teodoliidi puhul piisab pikksilma kallutamisest. Tulemusena on vaatekiir paralleelne projektjoonega. Kõigisse vahepealsetesse punktidesse lüüakse vaiu maasse nii kaua, kuni luigem neile asetatud latilt võrdub samuti h-ga. Vaiad lüüakse maasse lähenedes instrumendile (et juba maasse löödud vaiad vaatevälja segama ei jääks). Vastamata küsimused: 16, 25, 40 Kasutatud kirjandus: Paar õpikut, Armanovi ja Tomi konspektid Autor vabandab kirjavigade ja lihtsalt arusaamatuks jäänud teksti pärast :) Head põrumist !!!
Kalle võib olla nii ,,+" kui ka ,,". Punktid A ja B märgitakse välja nagu projektkõrgusega punktid. Instrument seatakse üles ühte otspunkti nii, et 1 tõstekruvi või ka 2 on joone AB suunal. Mõõdetakse instrumendi kõrgus h ja tõstekruvi abil kallutatakse instrumenti kuni lugem teisel punktil asuvalt nivelleerimislatilt on võrdne h-ga. Teodoliidi puhul piisab pikksilma kallutamisest. Tulemusena on vaatekiir paralleelne projektjoonega. Kõigisse vahepealsetesse punktidesse lüüakse vaiu maasse nii kaua, kuni luigem neile asetatud latilt võrdub samuti h-ga. Vaiad lüüakse maasse lähenedes instrumendile (et juba maasse löödud vaiad vaatevälja segama ei jääks). Vastamata küsimused: 16, 25, 40 Kasutatud kirjandus: Paar õpikut, Armanovi ja Tomi konspektid Autor vabandab kirjavigade ja lihtsalt arusaamatuks jäänud teksti pärast :) Head põrumist !!!
Kõigepealt arvutatakse lõpppunkti kõrgus HA; HB=HA+iAB*d. Punktid A, B märgitakse välja nagu eelmises ülesandes. Kalle IAB võib olla ka negatiivne. Nivelliir seatakse üles ühte otsapunkti nt. A niimoodi, et üks tõstekruvidest nr.1 oleks joone AB suunal. Mõõdetakse instrumendi kõrgus h vaia kohal ja tõstekruvi nr.1 abil kallutatakse instrumenti niikaua kuni saadakse lugem kaldjoone teise otsapunkti asetatud latilt instrumendi kõrgusega h. Selle tulemusena on vaatekiir paralleelne projektjoonega. Seejärel lüüakse joonele AB vahepealseid punkte nii palju, kui töö tegemiseks on vaja, igas punktis lüüakse vaia nii kaua maasse kuni lugem vaiale asetetud latilt võrdub h'ga. Suurte kallete asemel kasutatakse nivelliiri asemel teodoliiti. 3. HORISONTAALSE JA KALDVÄLJAKU MÄRKIMINE Horisontaalse väljaku märkimiseka tuleb kõige pealt välja märkida nurgapunktide asukohad, seejärel tuuakse reeperist ükskõik millisesse väljaku punkti projektkõrgus
Antud on lähtepunkti A kõrgus (HA), joone horisontaalprojektsiooni pikkus (d) ja kaldenurk (AB). Kui joone otspunkti B kõrgus ei ole antud, siis see arvutatakse HB = HA + AB * d Nivelliir seatakse üles ühte otspunkti nii, et üks tõstekruvi on joone AB suunal. Mõõdetakse instrumendi kõrgus h ja tõstekruvi abil kallutatakse instrumenti kuni lugem teisel punktil asuvalt nivelleerimislatilt on võrdne h-ga (vaatekiir on paralleelne projektjoonega). Tulemusena on nivelliiri vaatekiir paralleelne projektjoonega. Kõigisse vahepealsetesse punktidesse lüüakse vaiu maasse seni kuni latilugem võrdub samuti h-ga. Vaiad lüüakse maasse alates punktist B lähenedes instrumendile (et juba maasse löödud vaiad vaatevälja segama ei jääks). Vaiade mahalöömise tihedus sõltub ülesandest (10-20 m). 79. Horisontaalse väljaku märkimine Horisontaalse väljaku märkimisel tuleb väljaku nurgapunktid maastikul tähistada, seejärel
annaabi.ee 
