Spordi arendamine toimub Eestis avalikes huvides, laiapõhjalise mittetulundusliku tegevusena. Spordi rahastamine on aga muutunud keerulisemaks, regulatsioonid veel mõneti rohmakad või mitteadekvaatsed ning rahastamise "vereringe" praktiliselt uurimata. Mõistagi pole rahastamine omaette eesmärk, vaid vahend spordiliikumise põhieesmärkide rahva kehalise vormisoleku ja sportliku eneseteostuse saavutamiseks ning spordiliikumise tasakaalustatud ohjamiseks. Kui majanduses, näiteks panganduses, eelneb finantseerimisotsustele tavaliselt analüüs, siis spordis tehakse otsuseid sageli sisetunde järgi. Samas on sport ja majandus just viimase 10-15 aasta jooksul teineteisele jõuliselt lähenenud, nii et spordist on hakatud rääkima kui omaette majandusharust. Riik on teinud selge valiku. Esimesed kümme ala saavad sisuliselt kaks kolmandikku toetusest. On alad, mis on meile strateegiliselt olulised, mille harrastamine võrdub sisuliselt kirjaos...
tingimused, kohustuse tähtaeg ning muud olulised tehinguga seotud tingimused. Lõiked 4 ja 5: Riigiasutuste põhitegevuste mõistlikuks ja säästlikumaks juhtimiseks on oluline võimaldada neil sõlmida mitmeaastaseid lepinguid esemete või teenuste ostmiseks (nt rendilepingud, kodanikuühendustest koostööpartneritega sõlmitavad lepingud tegevus- ja projektitoetusteks, tarkvarahoolduslepingud jm). Samas ei tohiks kohustuste võtmine järgnevate aastate eelarvete arvel moodustada enamust riigiasutuste vastavate aastate kululagedest, sest selliselt väheneks paindlikkus suunata kulueelarvet muude tegevuste katteks või vähendada vastavat kulu. Riigiasutus võibvõtta rahalisi kohustusi eelseisvateks eelarveaastateks tingimusel, et eelseisval eelarveaastal täitmisele kuuluvate ministeeriumi valitsemisala rahaliste kohustuste maht ei
annaabi.ee 
