(Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, 2011) 3. INNOVATSIOONIKOOSTÖÖ Eesti on olnud edukas väliskoostöö arendamisel. Viimastel aastatel on 13–17% T&A koguinvesteeringutest Eestis tulnud välisfinantseeringutena (EL-i riikide vastav keskmine näitaja on 7–8%). Eesti edukus välisrahade hankimisel on seotud Eesti teadlaste aktiivse ja eduka osavõtuga Euroopa Liidu teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse raamprogrammidest. 5. raamprogrammi esitati 809 projektitaotlust, millest rahastati 195 (24,2%), 6. raamprogrammi kolme esimese aasta jooksul on edukaid taotlusi juba 252 (23,4%). Eesti osaleb aktiivselt Euroopa Liidu teaduskoostöös ja on astunud rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks (Euroopa Molekulaarbioloogia Konverents (EMBC)) ning sõlminud mitmeid koostöölepinguid (Euroopa Elementaarosakeste Füüsika Laboratoorium, (CERN)). (Haridus- ja Teadusministeerium, 2007)
vabas vormis. Viimasel juhul on projektiplaani koostamine muidugi kõige raskem. Vaatamata vormide erinevustele tahavad rahastajad siiski vastuseid ühtedele ja samadele küsimustele. Need üksteist põhiküsimust on eespool ka ära toodud. Samuti võib need punktid alati aluseks võtta vabas vormis taotluste esitamisel. Üldise tendentsina aga väheneb järjest nende institutsioonide hulk, kes lasevad projektitaotlust nn "vabalt" kirjutada. Enamikul juhtudel kasutatakse siiski spetsiaalseid formulare, mis kergendavad oluliselt projektiplaani koostamist. Iga projekti plaani lõpus esitatakse tavaliselt lisadena: 1. skeemid (nt projektiorganisatsiooni skeem) 2. graafikud (nt ajagraafik) 3. hinnapakkumised 4. toetus ning garantiikirjad 5. eelarve 6. projektis osalejate CVd 7. lepingud allhankijatega jms.
annaabi.ee 
