Maatrikskujulistes asutustes on töötajad põhikohaga tool, kuid jaotatud täidetavate projektide vahel. 2. Kas on olemas projekti täitmiseks vajalik infrastruktuur? Olenevalt projekti iseloomust, peab analüüsima järgmiste ressursside piisavust: · töökohad, · infotehnoloogia- ja kommunikatsioonivahendid, · muud vajalikud tehnilised ja vahendid. Ressursside kavandamine on lihtsam, kui projekt teostatakse ühe ettevõtte jõududega. Suur osa projektimeeskondi on aga ajutised ning koosnevad mitmest erinevast ettevõttest pärit inimestest. 3. Kas projekti idee on piisavalt aktsepteeritud: · projekti algataja(te) ülemus(t)e poolt, · projekti potentsiaalsete täitjate poolt, · väljastpoolt taotlevat institutsiooni asuvate potentsiaalsete täitjate ülemuste poolt? Projekti idee võib olla kuitahes hea, kuid kui ülemused on samaks ajaks kindlalt kavandanud
· võimaldab saadud teadmisi ja kogemusi paremini hallata Klassikaline lähenemine Kose metoodika nõrkused [6] · annab vaid ühekordse tulemuse · lükkab riskid ajas edasi, mil on kulukas parandada eelmistes etappides tehtud vigu · välistab varast süsteemi rakendamist · mõõdab edukust tehtud tööde, mitte saavutatud tulemuste järgi Kose metoodika tugevused · ideaalne toetamaks vähekogenud projektimeeskondi ja projektijuhte või kui meeskonnaliikmed vahetuvad · tänu kindlalt paikapandud arendussammude järjekorrale ning tugevale dokumentatsioonile vastavuse kontrollile võimaldab kindlustada loodava süsteemi kvaliteeti, usaldatavust ja hooldatavust · süsteemi arenduse kulgemist on võimalik lihtsalt mõõta Iteratiivne ja inkrementaalne lähenemine Teostatakse korduvalt nö mini-Kose metoodikat. Kõiki Kose metoodika etappe viiakse läbi väikese osa peal