kujutisest. Suur ava annab heleda, aga vähe terava kujutise. Ava läbimõõtu vähendades kujutise teravus kasvab. Paar sajandit hiljem keerati kujutis peegli abil õigeks. Esimesena kirjeldas camera obscura't rohkem kui 2300 aastat tagasi Aristoteles. Kümnenda sajandi lõpul kirjeldas ja kasutas eksperimentides camera obscurat Basras sündinud teadlane Al- Hasan( 965-1039). Camera obscura praktilist kasutamist läbi väikse ava pimekambri seinale projekteeruva maja, väljaku, või maastiku peegelpildi paberile joonistamist selgitas 15. sajandil mitmes oma töös leiutaja ja kunstnik Leonardo da Vinci. Terminit camera obscura kasutas väikese avaga pimekambri kohta esimesena saksa astronoom Johannes Kepler. Varased camera obscurad olid suured- kas kogu ruum või telk. Kaasaskantavad pimekambrid ilmusid 18. sajandil. Kui camera obscura avaga seina vastassein asendati mattklaasiga, võis kujutist näha ka väljaspool pimeruumi olles.
peegelkaamera prototüübi. 1896.a. valmistas I.Karpov esimese peegelkaamera "Refleks". 1902.a. leiutas A.Popovitski fotoaparaadi, milles harilikku objektiivi asendas sfääriliste peeglite süsteem ja laialilükatava varjuki. Kaamera obskura ( camera obscura) on tänaste fotoaparaatide ja digitaalkaamerate eelkäija. Esimesena kirjeldas camera obscura't rohkem kui 2300 aastat tagasi Aristoteles. Camera obscura praktilist kasutamist läbi väikse ava pimekambri seinale projekteeruva maja, väljaku, või maastiku peegelpildi paberile joonistamist selgitas 15. sajandil mitmes oma töös leiutaja ja kunstnik Leonardo da Vinci. Kulus aga siiski mitu sajandit enne, kui teooriat hakati praktiliselt kasutama. Giovanni Battista della Portra poolt 1558. aastal kirjeldatud camera obscura konstruktiivseid põhimõtteid täiendas 1568 aastal Daniele Barbaro, kes võttis kasutusele koondava läätse ja nii oligi fotoaparaadi eelkäija sündinud.
1 Joon. 23 4. POSITSIOONI- JA MÕÕTEÜLESANDED 4.1. Sirge ja tasandi ning kahe tasandi lõikumine Sirgjoone ja tasandi lõikepunkti leidmine ning kahe tasandi lõikesirge leidmine on kujutava geomeetrias põhilise tähtsusega ülesanded. 12 4.1.1. Sirgjoone lõikumine ekraani risttasandiga ehk projekteeruva tasandiga (so punkt kui sirgjoon kohtab tasandit). Ekraani risttasand (A,B,C) 2 projekteerub sellele ekraanile sirgjooneks, millele satub arusaadavalt ka antud sirge ja tasandi lõikepunkti L üks projektsioon L. Teise projektsiooni leiame sidejoone abil (joon. 24). 4.1.2. Ekraani ristsirge lõikumine tasandiga Ekraani ristsirge s1 ja mis tahes tasandi lõikepunkti leidmisel peame silmas, et lõikepunkti üks projektsioon ühtib ekraani ristsirge punktkujutisega Ls.
annaabi.ee 
