· tuletada (info)süsteemi nõuded, mis toetaksid vaadeldavat organisatsiooni. 15. Selgita Use Case mudelit ja eesmärke, lisa näide Joonis 40 Kasutusjuhtumi joonise objektid ja seosed (Allikas I.Sander) Kasutusjuhtumi diagrammi (Use Case) eesmärk on anda piiritletud ja piisav hulk juhtumeid, mida infosüsteem peab hakkama katma, näidates ära ka juhtumite vahelised seosed. Analüüsi käigus võib juhtumite hulk muutuda ja täpsustuda, mis tingib muutusi projekteeritavas infosüsteemis või ka organisatsioonis endas. Joonise elementideks on juhtumid (ovaal), rollid (kriipsujuku) ja seosed (erinevad nooled lihtseos, üldistus, sisaldumine, laiendamine). Joonised võivad keskenduda kas ühe rolli tegevustele, ühe tegevusega seotud rollidele või siis olla kombinatsioon vajalikest elementidest. Iga juhtumi kohta võib (peab saama) moodustada protsessi diagrammi, või kirjeldada vähemalt tavapärast sündmuste jada. 16
Kõigist tuntud metallidest umbes pooltel esineb ülijuhtivus, kuid ülijuhtivuse tekkimise temperatuur on erinev ja asub vahemikus 0,01 K (volfram) kuni 9,2 K (nioobium). Ülijuhis praktiliselt puudub energiakadu. Peale metallide on ülijuhtivus leitud ka mitmetes ühendites, kusjuures tunduvalt kõrgemal temperatuuril. Ülijuhtivad materjalid on äärmiselt perspektiivsed elektrienergia ülekandmisel, neid kasutatakse ülijuhtivates magnetites suure energiaga osakeste kiirendamisel, projekteeritavas termotuuma- elektrijaamas jne. 20.Dielektrikud ja isolatsioonimaterjalid. Dielektrikud Polarisatsiooni iseloomustab joonis 11-18. Kondensaatori mahtuvus avaldub C = Q / U (11.8) kus Q on laeng kondensaatori plaadil. Mida suurem on dielektriline läbitavus, seda suurem on kondensaatori mahtuvus. Peamised polarisatsiooni liigid A elektronpolarisatsioon elektronpilve deformatsioon. B ioonide polarisatsioon ioonide nihkumine võresõlmedest välja. C orientatsioon-
joonis, mis tõlgendab visuaalselt loodava infosüsteemi sõnalise kirjelduse ehk kasutusjuhtumi. Kasutusjuhtum peaks olema arusaadavalt eristatav teistest juhtumistest, olema terviklik ning tema kasu peaks olema kas mõõdetav või tajutav Kasutusjuhtumi diagrammi (Use Case) eesmärk on anda piiritletud ja piisav hulk juhtumeid, mida infosüsteem peab hakkama katma, näidates ära ka juhtumite vahelised seosed. Analüüsi käigus võib juhtumite hulk muutuda ja täpsustuda, mis tingib muutusi projekteeritavas infosüsteemis või ka organisatsioonis endas. Joonise elementideks on juhtumid (ovaal), rollid (kriipsujuku) ja seosed (erinevad nooled lihtseos, üldistus, sisaldumine, laiendamine). Joonised võivad keskenduda kas ühe rolli tegevustele, ühe tegevusega seotud rollidele või siis olla kombinatsioon vajalikest elementidest. Iga juhtumi kohta võib (peab saama) moodustada protsessi diagrammi, või kirjeldada vähemalt tavapärast sündmuste jada. 60
Vase puhul mõjutavad eritakistust P ja Fe. Üldjuhtivus----ülipuhastel metallidel väheneb eritakistus temp lähenemisel OK mingile väikesele väärtusele p0(roo). Mõnedel saab eritakistus võrdseks nulliga juba enne OK saavutamist- nim ülijuhtidejs ja nähtust ülijuhtivuseks. Umbes pooltel metallidest esineb ülijuhtivust- ülijuhtivus asub temp 0,01K-9,2K. Puudub energiakadu. Ülijuhitavad materjalid on äärmiselt perspektiivsed elektrienergia ülekandmisel, kasutatakse magnetites, projekteeritavas termotuuma-elektrijaamas. 24.Dielektrikud ja isolatsioonimaterjalid. Dielektrikute omadus on polariseerumine välises elektriväljas. Polarisatsioon- see on laengute nihkumine dielektriku sees, et tekiks sisemine elektriväli, mis on suunatud vastupidi välisele väljale. Kondensaatori mahtuvus avaldub C=Q/U. Kui kondesaatori plaatide vahel on dielektriks, siis C= e(epsilon)*S/l. Mida suurem on dielektriline läbitavus, seda suurem on kondensaatori mahtuvus.
Seega tekib neis ülijuhtivus vedela lämmastiku temperatuurist (77 K) kõrgemal, mistõttu nende jahutamine ülijuhtivuse saavutamise temperatuurini on suhteliselt odav. Nende materjalide puuduseks on aga see, et nad on väga rabedad ja seetõttu nende kasutamine juhtidena on keeruline (ei saa tõmmata traati jne). Ülijuhtivad materjalid on äärmiselt perspektiivsed elektrienergia ülekandmisel, neid kasutatakse ülijuhtivates magnetites suure energiaga osakeste kiirendamisel, projekteeritavas termotuuma-elektrijaamas jne. 24. Dielektrikud ja isolatsioonimaterjalid. Dielektrikute (isolaatorite) kõige iseloomulikum omadus on nende polariseerumine välises elektriväljas. Polarisatsioon see on laengute nihkumine dielektriku sees nii, et tekib sisemine elektriväli, mis on suunatud vastupidi välisele väljale. Polarisatsiooni iseloomustab joonis 11-18. Kondensaatori mahtuvus avaldub (11.8) kus Q on laeng kondensaatori plaadil.
annaabi.ee 
