Üha väiksem osa toorainest oleks pärit loodusest ning üha suurem osa jäätmeist ja utiilist. Seeläbi muutuks jäätmete, vananenud toodete ja utiili kogumine üha populaarsemaks ja samas üha tööstuslikumaks. Transpordi juures vajataks ka tulevikus kindlat arvu lennukeid ja laevu; ning nende energiaallikaks oleks siiski nafta. Kuid reisijate ja veoste transport toimuks täielikult elektri jõul. Sisepõlemismootor ei oleks enam liiklusvahendite jõuallikaks. Maapealne liiklus projekteeritaks neljatasandiliseks: Ülikiired kaugrongid; Mahamineku-lähtevagunid; automaatjuhtimisega horisontaalliftid; ning vanaaegne „kerge liiklus” selle kõikides vormides. Alustuseks rajatakse kõikides Euroopa maades katselised ökolinnad, mille rajamiskulud oleksid väikesed. Suurlinnade liiklus korraldataks ümber eespool mainitud viisil. Lisaks uuendataks veesüsteemi isepuhastuvale süsteemile ning kõik jäätmed leiaksid täieliku taaskasutuse.
Kergseinte pindmised kihid laotakse tellistest ning seotakse omavahel või seina kandva osaga elastsete sidemetega (terasvarrastega), st vardad ei osale seina töös. Seina siseosa täidetakse soojustusmaterjaliga (mineraalvillad, vahtplastid, kerged puistematerjalid). Massiivseinad on tugevad, kuid suhteliselt väikese soojapidavusega. 4korruselise hoone võiks üles laduda 1,5-kivi paksustest seintest, kuid sellise seina soojapidavus R=0,56 m2K/W, nõutav R4 m2K/W. Kui projekteeritaks massiivseinad vastavalt soojustehnilistele arvutustele, tuleksid nad väga paksud ja rasked ning selliselt koormataks liialt alust, kulutataks tunduvalt rohkem 25 materjali. Seetõttu ehitatakse hoonete sisemised kandvad seinad massiivseintena, aga välisseina konstruktsiooniks valitakse liitkonstruktsioon. ivide ladumisel müüritisse kasutatakse kindlaid laotiste skeeme, mida
annaabi.ee 
