geeniandmete kogu, mis võimaldab tulevikus senisest täpsemalt ja efektiivsemalt diagnoosida haigusi, tõhustada ravi ning määrata haigestumise riske. Eesti Geenivaramu projekti väljatöötamise alguseks võib lugeda 1999. aastat. 20. jaanuaril 1999 asutasid 34 eraisikut Sihtasutuse Geenikeskus, mille eestvedamisel valmis Geenivaramu projekti esialgne visioon. 2000. aastal valmis SA Geenikeskus juhtimisel Eesti Geenivaramu loomise projektdokument. Samal aastal valmis Sotsiaalministeeriumi juhtimisel Inimgeeniuuringute seaduse eelnõu. Riigikogu võttis Inimgeeniuuringute seaduse vastu 13. detsembril 2000. aastal ning see jõustus 2001. aastal. Inimgeeniuuringute seadusest tulenevalt asutas Vabariigi Valitsus 2001. aasta 26. märtsil Sihtasutuse Eesti Geenivaramu (EGV), mis kuulub Sotsiaalministeeriumi haldusalasse. AS EGeen (EG) on SA Eesti Geenivaramu poolt 30. aprillil 2001. aastal asutatud
või eeskirjadele (Eestis veel pole) Uurimisaruanded. Enamasti pinnaseuuringud, olemasolevad ehitised, puud. Rekonstrueeritava hoone kohta olemasoleval konstruktsioonid, seisund. Lk 5. teine pool Tööpakkumise määrav lisa: -eh. pl üldised org. põhimõtted -üld määratlused -pakkumiskutse -tellija töömahtude loetelu -ehituse seletuskiri alg.dok tutvumise järjekord. Ehituse seletuskiri ja joonised: proj. koostatud tehniline projektdokument, määratletakse töö lõpptulemused, kasutatavad materjalid, konstruktsioonid, kvaliteedinõuded. Töömeetodeid puudutavad nõuded ja määrused, mis määravad kvaliteedi. Eritöödel on eraldi seletuskirjad. Joonised- üksikutel tootel põhineva eelarve koostamine eeldab, et projekt on kirjeldatakse ühemõtteliste tööde lõikes. Nõutakse põhiliste plaanide ja lõigete olemasolu ja seletuskirja. Eraldi lahendused nt. vundamenti kohta.
Samuti tuli tagada, et metsakaitsealadel oleks piisavalt esindatud kõik Eesti metsaliigid, elupaigad ja ökosüsteemid ning et need vastaks rahvusvahelistele konventsioonidele ning EL direktiividele. Pilootprojekt kestis ligikaudu 2 aastat ja selle raames töötati välja ning testiti Eesti metsade esimest loodusväärtuste hindamise metoodikat. Samuti koguti informatsiooni metsade elurikkuse kohta ning koostati mahukas projektdokument, mille alusel käivitus 1999. aasta veebruarist Taani-Eesti koostööprojekt EMKAV. Projekti tulemusena valiti kaitse alla võtmiseks välja 136 metsaala (102 kaitsealal), et täita Eesti metsapoliitikas 1997. aastal seatud metsade elurikkuse kaitse eesmärke. 1999-2002 viidi Rootsi-Eesti koostööprojektina läbi ulatuslik metsa vääriselupaikade inventuur, st otsiti neid vanu majandusmetsa osasid, kus esinevad või võivad esineda põlismetsa liigid. See puudutas peamiselt
annaabi.ee 
