● Nägemisnärvi väljumise koht, seal on “juhtmed”, seal ei ole retseptorrakke. 4. Nägemiskeskus asub ● suuraju kuklasagaras. 5. Mis on nägemisretseptorid? ● kepikesed (funktsivad juba hämras, kuid ei erista värve - pimedas on kõik kassid hallid) ja ● kolvikesed (spetsialiseerunud värvide eristamiseks, ei funktsi väheses valguses). 5. Kuidas toimub info edastamine silmast nägemiskeskusesse? ➔ Silma võrkkesta ninapoolsemale osale proitseeritud info läheb vastaspoolse aju poolkera kuklasagarasse --- > RUUMILINE NÄGEMINE! ● Võrkkestale langevad valguskiired ärritavad kepikesi ja kolvikesi, neis kulgevad keemilised protsessid, millega kaasneb valgustundlike ainete lagunemine. ● Tekkib erutus. ● Tekkinud erutus antakse mööda nägemisnärvi edasi paajju ja võetakse vastu suuraju koores - tekivad nägemisaistingud. ● Nägemisanalüsaatori tsentraalne osa - suuraju poolkerade kuklasagaras
Võrkkestal tekib esemete selge kujutis vähendatuna ja ümberpööratuna. KUIDAS TOIMUB INFO EDASTAMIE SILMAST NÄGEMISKESKUSESSE? Ruumiline nägemine? Võrkkestale langevad valguskiired ärritavad kolvikesi ja kepikesi, valgustundlikud ained lagunevad, tekkinud erutus antakse mööda nägemisnärvi (II NERVUS OPTICUS) peaajju ja võetakse vastu suuraju koore kuklasagaras ja tekivad nägemisaistingud. Silma võrkkesta ninapoolsemale osale proitseeritud info läheb risti, vastaspoole aju poolkera kuklasagarasse, nii tekib ruumiline nägemine ( sest me näeme erinevat infot, see annab võimaluse näha asja “taha”. Kel puudub nägemine ühest silmast, need ei näe ruumilisena ega taju sügavust, neil puudub kauguse tunnetus - ei suuda eset haarata.) 4 KÕRV (kuulmis- ja tasakaaluelund) AURIS Jaguneb:
annaabi.ee 
