Et püsida omal rajal ning lõpuks leida tee koju, on vaja süüdata tuli. Tuli ei tohi kustuda, muidu jääd igaveseks kadunuks. ,,Ja kellel hõõguv halg veel ahjus praksab,/ see säästku puid niikauaks kui ta jaksab."(,,Öö"). Pärast kohtupäeva Pärast ,,Kohtupäeva" avaldas Talvik ainult neli luuletust, hiljem tulid välja ka varem ilmumata luuletused, mis on pärit Kirjandusmuuseumi käsikirjade osakonnast. Mõni luule näib nüüdseks lausa prohvetlikuna, kuna Talvikul oli väga selge pilk ja mõistus. Luuletused on seotud loodusega ning tunduvad väga keskajalikud. Inimese tunded ja tegevused on kantud üle loomade, taimede ja ehitiste sisse. ,,Varsti, varsti enam keegi/ õrna roosipuud ei hari./ Üle lossi, üle seegi/ langeb surma tuhkjas vari."(,,Loojak"). Talvik tajus võimalikku traagilist käiku. Inimeselt nõuti oma saatusega leppimist ja isetut ligimesearmastust: ,,andkem oma viimsest leivast/ vaenlasele viimne pala."(,,Loojak")
peeta, ei ole suutnud noorem põlv selle vastu ikkagi ükskõikseks jääda. Kõigepealt on t a n t s see tegur, mis moderniseerununa praegu Eestis võidukäigul sammub ja ennast enam reast välja lüüa ei lase. Isegi imelik, kuidas ta siin, meie labajala valtsi ja “Tõmba Jüri” harrastajate seas viie lühikese aasta jooksul sarnast suurt poolehoidu on leidnud, et Tallinnas näit. vanu tantse enam pea sugugi ei pooldata, veel harvem neid tantsitakse”. Lausa prohvetlikuna tundub siin artikli autori ettenägelikkus: “Läheb kaua aega, ennem kui maapidudel fokstrott poolehoidu hakkab leidma. Seni tõmmatakse aga “matsi-polkat”, nii et põrand mürtsub...” 69 . Nagu meenutab V. Ojakäär, mängiti veel 1939. aastal Pärnus tantsu- pidudel jooksupolkat, krakovjakki ja vengerkat (Ojakäär 2000: 122) 70 . 65 Rahvaleht 1926, 09.03, artikli autor teadmata. 66
annaabi.ee 
