tuult on peas ja põues tuul on täna nii suur tuult on elus ja luules puud need seisavad tuules maast aga hoiab juur ... Luuletusi võib leida ka Kaplinski sünnilinnas asuvast Tartu ülikoolist: *** Tartu liin maki ole nännu kikast Jaani kerkoo tornin ja luiki tiigi pääl enne viil kui pommi satteva ja prohvessor Lippmaa lennas tuhandes tükkis maki ole ollu lats su haavu ja rusude sehen maki ole lahknu su vannu sainu ... 9 Ning armastusteemalisi: *** Võta mu käsi raske ja palav kõigi nende ütlemata sõnade pärast ...
tolleaegne vähene raamistatus ja reeglistatus ei andnud pidepunkte, mille toel eelnevalt kirjutatut mäletada. Sellegipoolest on üle mõistuse veider näha taolist anarhiat sõnakasutuses. Loomulikult on vanemate tekstide puhul silmatorkav ka võõrsõnade kirjapilt, nagu ka veel 20. sajandi alguse tekstides, ilmnevad needki ebakindlal ja eesti keele kõlale ja (praegusele) grammatikale mitte vastavas vormis, nt olivipuud, advokat, prohvessor, politika (aga kõne all olevas teoses ka: "poliitika"). Siinkirjutaja üks lemmikuid on kirjapilt: sõnad mul, sul, tal on vanas kirjakeeles mull, sull, tall. Huvitav, millal võetigi vastu keeleseadus, mis kirjakeeles talle ja tema, mulli ja minu, eristas. Võrreldes tänapäevasega on 19. sajandi tekst siiram, ausam, puhtam, naiivsem ja lapselikum. Enamus praegusaegseid eestlasi kõneleb kirjakeelt (ja samas - interneti kasutusest tulenevalt on jällegi märgatav
annaabi.ee 
