aegridadele tuginevat prognoosi metoodikat inertsist lähtuva (ajategurile tugineva) metoodikaga. Inertsist tuleneva trendi ja tsuklilise komponendi alusel saadud väliskeskkonna tingimuse S prognoosi täpsustamiseks koostatakse aga teguranaluusi mudel, mis peegeldab selle tingimuse S konkreetsete väärtuste kõrvalekallet sisemise inertsiga määratud tasemest. Kombineeritud prognoosimisviisi kasutamisel on prognoosi informatsiooniliseks aluseks vaatlusaluste subjektide ruumilise kogumi elementide muutumise aegread. Sellise käsitlusviisi korral tekib võimalus prognoosida (ekstrapoleerida) ka determinantide mõju intensiivsust iseloomustavate parameetrite (nt regressioonikordajate) muutumist. Sellega võimaldab aegridade ja ruumikogumite andmetele tuginevate metoodikate uhendamine suurendada väliskeskkonna tingimuse prognoosi põhjendatust.
Ajateguri alusel modelleeritakse nii prognoositava väliskeskkonna tingimuse S kui ka teda kujundavate tegurite trendid ja/või tsüklilised kõikumised. Inertsist tuleneva trendi ja tsüklilise komponendi alusel saadud väliskeskkonna tingimuse S prognoosi täpsustamiseks koostatakse aga teguranalüüsi mudel, mis peegeldab selle tingimuse S konkreetsete väärtuste kõrvalekallet sisemise inertsiga määratud tasemest. Kombineeritud prognoosimisviisi kasutamisel on prognoosi informatsiooniliseks aluseks vaatlusaluste subjektide ruumilise kogumi elementide muutumise aegread. Sellise käsitlusviisi korral tekib võimalus prognoosida ka determinantide mõju intensiivsust iseloomustavate parameetrite muutumist. Sellega võimaldab aegridade ja ruumikogumite andmetele tuginevate metoodikate ühendamine suurendada väliskeskkonna tingimuse prognoosi põhjendatust
annaabi.ee 
