ettevõtetele filmimisteenust (sh ka striimingut ehk otseülekannet) üle eesti, kliendile sobivasse kohta ja ajal. Idee mis pakub filmimis- ja striiminguteenuseid kõigile inimestele, ettevõtetele ja üritustele. Klient peab vaid oma soovi avaldama ja meie tuleme kohale ning teeme asja kõrgkvaliteetselt valmis turu parima hinnaga. Filmimine käib sõltuvalt vajadusest lihtsamate ja väiksemate kaameratega kuni profikaamerate, kaamerakraanade ja rööbasteni välja. Viimased võimaldavad saada eriti huvitavad kaadreid ja võttenurki. Tavaliselt eelneb filmimisele mingilgi määral ettevalmistus – see eeldab tellija poolset koostööd: keda või mida on vaja filmida? Kui kaua? Kas midagi peaks rõhutama? Mis filmitud materjalist hiljem saab? Kui kvaliteetne peab olema salvestatud heli? Nende küsimuste vastustest sõltub, millist tehnikat ja kui mitut operaatorit oleks vaja
“standardseks” seda, et kuvaril on ühes reas 1920 pikslit ja ridu on 1440 (pildi servade pikkuste suhe sama, mis fotoaparaadi kinofilmil (24 x 18 mm) topeltkaadril 36 x 24 mm, s.t. 4:3) või 1920 x 1080 (16 : 9)) , selline pilt koosneb siis 2,764,800 pikslist, ehk veidi alla kolme miljoni piksli (veidi üle kaheksa miljoni üksiku värvipunkti). 17”-kuvaril asuksid need pikslid üksteisest ~ 0.18 mm kaugusel. See pikslite hulk jääb siiski kaugele maha paremate profikaamerate omast, kus 24 x 36 mm fotoanduril on 36 megapikslit (lühemalt: MP) (eraldusteravus 5 µm, mis annab 200 joont millimeetrile, oma-aegne reprodutseerimis-filmi Mikrat-200 eraldusteravus. Kuna valguslaine lainepikkus rohelisele valgusele on ~ 0.5 µm, mis lubaks 2000 joont millimeetrile võib oodata tulevikus ligikaudu 3.4 gigapikselisi 24 x 36 mm fotoandureid). NB! Kineskoop-kuvarid on tavaliselt niiviisi seadistatud, et eraldusteravuse
annaabi.ee 
