Van Schendelen, Rinus. Ch 8 'Lobbying and EU democracy', Machiavelli in Brussels (Amsterdam, 2005) pp. 311-350. LOBITÖÖ JA EUROOPA LIIDU DEMOKRAATIA Demokraatia kriteeriumid Lobitööd Euroopa Liidus (edaspidi EL) on sagedasti ja avalikult kritiseeritud selle nn kahjustavate mõjude üle EL demokraatlikule funktsioneerimisele. Erinevate riikide massimeedia on teinud avastusi, et eu lobitöö fenomen tekitab inimeste seas kriitikameelsust ning hirmu, nagu juhtus Suur-Britannias kaheksakümnendatel, Skandinaavial üheksakümnendatel ja Saksamaal varastel kahetuhandendatel, millele järgnevad veel teisedki lõuna- ja idapoolsed riigid. Eriline kriitika oli mainitud 1992. aastal Euroopa Parlamendi (edaspidi EP) istungil, kus arutati lobitöö kohta ning istungi vastaspoolel oli kolm suuremat süüdistust. Esiteks, teevad kõige rohkem lobitööd multirahvustega industr...
nad hoolivad vähem asjadest nagu kompromissideni jõudmisest, üldsuse kriikikast jne. Teine järeldus oleks see, et olles sõltuv avatud ja konkurentsivõimelisest demokraatiast, võib see panustada märkimisväärselt EL demokraatia arengule. Lühidalt, EL demokraatia on sõltuv mitmetest erinevatest gruppidest ja paljudest inimestest. Teades kuidas osaleda otsuste tegemise protsessis, sealjuures lobbytöö proffesionaalsusega arvestades. 14. Nugent, Neill. 2006. The Government and Politics of the European Union. PART 5 Chapter 21 'Conceptualising and Theorising', pp. 545-578. Antud tekst keskendub laias laastus EL olemuse ja integratsiooni põhjendavatele/kirjeldavatele teooriatele/kontseptsioonidele, nende nõrkustele/tugevustele, erinevustele/sarnasustele ning peamistele iseloomuomadustele. -Tekst jaguneb laiemalt kolmeks osaks – esimeses osas tuuakse välja kontseptualiseeringud EL
annaabi.ee 
