1809. aastal kui Gauss oli pärast hertsogi surma asunud Göttingeni, kandideeris Gauss uuesti. 14 poolt- ja 5 vastuhäälega valiti Gauss ja saadeti talle kutse. Gauss otsustas siiski kutsest keelduda ja tõi välja kaks peamist põhjust: lesel on õigus pensionile alles viie teenistusaasta järel; Göttingeni jäädes saaks ta pensioni kohe ja kursi järgi suuremas summas kui Tartu maksimum. Teiseks, Gaussile ei sobinud, et puhta ja rakendusmatemaatika professuurid on astronoomia omaga ühendatud. Gauss soovis rohkem vabadust teaduslikuks tööks, kuid Tartus oleks ta pidanud suurema osa ajast kulutama matemaatika põhitõdede õpetamisele. Samuti mainis ta ka oma kirjas, et reisikuludeks pakuti 1000 rubla, kuid see ei kataks kulusid, ning pakutud 2500-rublase palgaga halveneks tema olukord vene raha madala väärtuse tõttu, kuid ei pidanud seda niivõrd oluliseks. Gauss soovitas enda asemele doktor Heinrich Christian Schumacheri (1780–1850)
teadvuses. Ed.B.Taylor (antropoloog) religioon on usk vaimolenditesse. Animism kõik, mis on meie ümber on hingestatud. James Frazer religioon on inimesest ülemate, usutavasi looduse ja inimelu kulgu suunavate ja kontrollivate vägede lepitamine ja enda poole võitmine. Religioon koosneb teooriast ja praktikast. William James religioon on üksikinimese tunded, tegevused ja kogemused, mida inimene teostab. RELIGIOONIUURINGUD Ülikoolide juurde loodu esimesed professuurid 19.sajandi viimasel veerandil, tähtis osa oli selles Saksa teadlasel Max Mülleril. Ta uuris müüte, müüt oli kui allikas. 19.sajandi protestantlik teoloogia ajalookriitlisine meetod piibliteaduses. Demütologiseerumine. (Pärast 1960.-1970.aastatest sai usundist kui iseseisev distsipliin.) Pärast 1945.aastat, mil varasemal ajal valitsenud ratsionalism hakkas oma mõju kaotama, suurenes huvi
quadrivium (nn. matemaatilised teadused): aritmeetika, geomeetria, muusika, astronoomia trivium (nn. keelelised teadused) grammatika, retoorika, dialektika (loogika) Esimeses ülikoolis Konstantinoopolis oli 3 professuuri-filosoofia, õigusteadus, meditsiin; hiljem tekkis juurde ka neljas, seega ülikoolides õpetati: filosoofiat (kunstid+loodusteadused, nt loogika, retoorika, poeetika, keelte, poliitika, füüsika st loodusteaduste, astronoomia, matemaatiliste teaduste professuurid) teoloogiat, juurat, meditsiini. Sofistide valgustuslik liikumine 5. ja 4. saj e m a tekitas rahva hulgas intellektuaalse hariduse vajaduse. Rändõpetajatena õpetasid sofistid tasu eest keeleteadust ja kõiki ühiskonnateadusi, eelkõige grammatikat, retoorikat ja dialektikat, peale nende ka matemaatilisi aineid. 4. saj e m a arenes sellest haridustegevusest Kreekas kõrgema astme õpetus , mis tugines algõpetusele ning mille eesmärk oli kõrgem üldharidus
annaabi.ee 
