täitma graafika õpetaja ülesandeid, kuna E. Viiralt sellest kohast loobus ja jäi edasi Pariisi. Kuni 1929. a. sügiseni oligi Triik sellel kohal, andes ühtlasi tunde maali ja üldklassis. Sama õppeaasta II semestril hakkas jällegi tööle Triigi ateljee, esialgu küll vaid 10 õpilasega, kuid peagi see arv suurenes. Jälgides edasist tegevust ,,Pallases", näib see väljastpoolt vaadatuna kulgevat nüüdsest peale kõigiti edukalt. Selle väljenduseks oli Triigile professoritiitli omistamine 1933. aastal seoses 25- aastase kunstitegevusega. Aasta hiljem toimus seoses kunstniku 50. sünnipäevaga taas Triigi, tema tegevuse ja loomingu austamine, mida seekord tähistas suur personaalnäitus Tallinnas Kunstihoone saalis 1934. a. lõpul ja järgmise aasta alguses Tartus ,,Pallase" ruumides. Tunnustuse ja edu kõrval oli Triigi tegevusel 30-ndatel aastatel ka teine külg, palju proosalisem ja rõõmuvaesem
1864) joonistas Tallinna vanalinna ja aguleid mahlaselt ja maaliliselt, aga väga tõetruult. Kolm Eestist pärit kunstnikku said Düsseldorfi Akadeemia professoriteks. Kuulsaim neist oli Järva Jaani pastori poeg Eduard Karl Franz von Gebhardt (1838 1925), kes jutustas oma tingliku, tuima hallikaspruuni koloriitidega piltides rahvalähedast luterlust. Vene ja saksa kunsti sidepidajana tegutses Kuresaares sündinud maastikumaalija Eugen Gustav Dücker (1841 1916), kes sai professoritiitli ka Peterburi Kunstide Akadeemialt, kus ta oli oma õpinguid alustanud. Veel rohkem on oma loomingus Eesti ainestikuga seotud Tarus sündinud ja Düsseldorfis õppinud Oskar Georg Adolf Hofmann (1851 1912). Ta on kujutanud ilmekaid talupojatüüpe tööl, laadal kõrtsis ja isegi ajalehte lugemas. Düsseldorflikule pruunikale koloriidile on ta suutnud anda varjundirohkust ja maalilist värskust. Eestlaste rahvuslik "ärkamine" või täpsemalt öeldes rahvusliku eneseteadmise loomine oli
annaabi.ee 
