Spinoza tahtis keelduda, üteldes:" Loodus on rahul vähesega. Ja kui tema on rahul, siis olen ka mina". Lõpuks nõustus ta vastu võtma 150 dollarit iga aasta. Luis XIV pakkus talle pensioni kaasamõeldud vaikival tingimusel, et Spinoza pühendaks talle oma järgmise teose. Spinoza keeldus viisakalt. Aastal 1673 pakuti talle Pfalzi kuurvürsti poolt 5 professorikohta vanas Saksa ülikoolilinnas Heidelbergis. Eelistades vabadust ja lihtsust, lükkas ta ka selle kutse tagasi. Spinoza peateos Ethica more geometrico demonstrata (Etika, tõestatud geomeetrilisel viisil) valmis juba aastal 1665, kuid avaldati alles postuumselt aastal 1677. Ainsad teosed, mis Spinoza oma eluajal avaldas, on Descartes'I filosoofia printsiibid ja Tractatus theologico-politicus (Teoloogilis-poliitiline traktaat, anonüümselt 1670). (1: 122)
Curied murdsid pead olulise küsimusi kallal. Miks olid mõned elemendid radioaktiivsed, teised aga mitte? Kaks teadlast olid üle pea töösse uppunud. Nad märkasid vaevu süüa ja aegajalt nägi väike Irene rohkem oma vanaisa kui vanemaid. Curiedel oli vaja rohkem raha. Marie hakkas lisaks tööle füüsikaprofessorina Sevres'i tütarlaste koolis Ecole Normale Superieure'is. See oli mainekas naisõpetajaid ettevalmistav kolledz. Pierre'ile pakuti professorikohta Genfis, kuid ta otsustas sellest loobuda. Nad võtsid veidi puhkust ning nautisid seda Bretange'is ja Poolas. 1902. aasta mais suri Marie isa Wlayslaw. Curiede töid imetleti laialdaselt, kuid mitte kõik prantsuse teadlased ei toetanud neid- Marie oli ju naine ja Pierre ei teinud erilist katsetki sobituda teadusemaailma. Pierre küll üritas 1902. aastal saada Prantsuse Teaduste Akadeemia liikmeks, kuid ta jäeti kõrvale. Juulis eraldas Marie raadiumisoolana tibatillukese koguse radium