,,Tractatuses" oli olnud liiga kitsas. Wittgenstein paistis kogu oma elu silma vastumeelsusega akadeemilise elu ja professionaalse filosoofia vastu. 1935. aastal mõtles ta tõsiselt Nõukogude Liitu kolimise peale, et asuda tööle kolhoosis. Teise maailmasõja ajal töötas ta esmalt haigla uksehoidjana ning seejärel 8 meditsiinialaste uuringute assistendina. 1947. aastal loobus ta lõpuks professorikohast Cambridge'is ja läks Iirimaale üksindust otsima ning 1938. aastal võttis omale Briti kodakondsuse. 1949. aastal diagnoositi tal eesnäärmevähk, mida ta ei hakanud ravima, kuna ei tahtnud enam kauem elada. 1951. aastal Wittgenstein suri. Teda on nimetatud "üheks ajaloo viiest suurimaist filosoofidest". Ta oli ülikarismaatiline isiksus, kes muutus kultuseks. Kirjandust: Ludwig Wittgenstein, ,,Loogilis-filosoofiline traktaat." Tõlkinud Jaan Kangilaski, Veiko Palge
2) Teiste filosoofide mõtete, teooriate, argumentide, (varjatud) eelduste, järelduskäikude jms suhtes. 3) Oma enese eelduste suhtes. … kriitilisuse tagajärjeks võib olla Sokrates – mõisteti Ateenlaste poolt surma Seneca – ajendati Nero poolt enesetapule Abelard – teoloogid põletasid tema teose Kolmainsusest Bruno – põletati elusalt süüdistatuna ketserluses Locke ja Hobbes – sunniti minema eksiili Hume – šoti ülikoolid ütlesid ära professorikohast Voltaire, Diderot jpt – vangistati Kant – oli tsensuuri ohver Fichte, Husserl ja Russell – sunniti loobuma oma ametikohtadest ülikoolis 4. Iseloomustage filosoofiat Sokratese ja Jeesuse erinevusele tuginedes. Sokratese ja Jeesuse erinevus: - Selles mõttes erineb filosoofia religioonist. - Filosoofia ei paku taevalikke ilmutusi, valmiskujul tõdesid, mida kahtluse alla ei seata. - “Sokrates ei andnud oma õpilastele edasi dogmasid ega õpetussüsteeme, ei lunastust ega pääsemist.
annaabi.ee 
