saj. teisest poolest, kui suurenes vajadus õdede järgi ja „treenimine“ laienes, täites ühtlasi ka haiglate vajaduse koolitatud tööjõu järele. Õdede põhiteadmised tulid meditsiinist ja loodusteadustest, samas kui põhitegevus koosnes „tegemisest“. Koolides ei laiendatud õendusalaste teadmiste hulka, õendust nimetati pigem „kutsumuseks“. 1908 a. kirjutas Ameerika arst Thompson, et õe amet ei ole professioon, kuivõrd amet ei vasta professioonile püstitatud nõudmistele. Naiste kohta oldi arvamusel, et nad on suutelised kergesti täitma arstide korraldusi. Enne 20.saj. olid õdede koolid kogu maailmas ameti õppimise asutused ja alles 20. saj. sai võimalikuks, eelkõige Ameerika Ühendriikides, õdede hariduse muutumine kutse tasemelt akadeemilisele tasemele. Magistritaseme programmid loodi USA-s 1930-ndatel, doktoriõppe õppekavadeni jõuti USA-s 1960- ndatel ja sedagi eelkõige haridusega seotud distsipliinide raames
võrdõigustatud); liberalism, vabadus kui kõrgeim väärtus; sattumuslikkus, variaablus, muutlikkus; kreatiivsus. Selline filosoofia, kui tähendab erinevate sõnavarade kokku klapitamist, siis selles mõttes filosoof ei pruugi olla tänapäevase professiooni mõttes filosoof. Ka teised erialad tegelevad sõnade analüüsi jms. Vabastab ühelt poolt filosoofia professionaalselt piiratusest, ja teiselt poolt ei anna ühelegi professioonile privileege sellega tegelemiseks. Argumendid poolt ja vastu: toob välja vastuväiteid, mida imaginaarne oponent võiks sellisele kultuurile esitada ja vastab nendele vastuväidetele. Eksamil tuua need vastuväited välja – võimalikult selgelt. Lk 283. Vastuargumendid: Vastuväide 1. Sellises kultuuris puudub juhtprintsiip (juhtprintsiip kasvab välja realismist). Vastus: sellises kultuuris on liberalism, vabadus kui kõrgeim väärtus.
annaabi.ee 
