töökoormust, millele järgneb “läbipõlemine” ja loobumine organisatsiooni eestvedaja kohast lõplikult; • pole piisavaid teadmisi ja oskusi - arvatakse, et pole piisavalt teadmisi ja oskusi eestvedajana töötamiseks; ollakse ebakindlad, kardetakse endas pettuda ning ennast teiste ees häbistada; usutakse, et eestvedaja töö on väga nõudlik - see võib tuleneda ühiskonnas valitsevast professionaliseerumisest (töö tegemiseks nõutakse vaid asjatundjaid ja erioskusi); • ees ootavatest töödest on ebaselge ülevaade - eestvedajatega tuleb teha kirjalik leping (vähemalt treeneritega) ning anda neile kirjalik töökirjeldus; • ei soovita sattuda “süüaluseks” - ajakirjanduse poolt antav pilt spordijuhtidest on sageli negatiivne; pole vahet kas ajalehe veergudel “tõmmatakse rattale” spordijuht, treener või juhendaja; ebaõnn ja kaotus
kujundikasutusele, lähenemisele jne. Janno on maatüüpi, Toomas suurlinlik kunstnik. Eraldi kindlasti tuleb rõhutada, et „N-E“ pööras tähelepanu kirjandusliku keele arengule. On üks tahk tegevuses: uus kunst vajab uut keelt. Selle eest hoolitses J. Aavik ehk keeleinimene+kunstnik. „Noor-Eestiga“ tõusis eesti kirjanike teadlikkus vormist, eri „N-E“ autorid viljelesid kirjanduskriitikat ja seega räägitakse ka kirjanduskriitika uuele tasemele tõusmisest ja professionaliseerumisest. Noor-Eesti tegevuses pöörati palju tähelepanu ka raamatu kujundusele. On oluline, et sama raamatu kujundamise või taseme tõusu puhul lõid kaasa ka toona olulised Eesti kunstnikud Nikolai Triik, Ants Laikmaa: I Eesti kunstnike plejaad. „N-E“ liikmed tutvustasid väljaannetes eesti k eestlastele maailma kultuurisuundi, mis olid seotud maailma filosoofia ja esteetiliste suundumustega. Enne I MS lõpetas Noor-Eesti aktiivse tegevuse, liikmed hakkasid tegelema isiklike projektidega,
annaabi.ee 
