haavad; 4) haavandid; 5) luumurrud ja nihestused; 6) muud haigused; 7) ravimid. Chauliac töötas välja venituste süsteemi luumurdude raviks, võitles sarlatanidest songalõikajatega jne. 1423. a üritasid Inglismaal ühineda arstid ja kirugid ühte tsunfti, paraku ebaõnnestunult. Õppinud arstide tungimine kirurgide jt (nt ämmaemandad) mängumaale oli põhjustatud tendentsidest, mida võib nimetada mitte ainult arstikutse vaid ka meditsiini professionaliseerumiseks. Meditsiin ja tervishoid hakkas omama üha suuremat ühiskondlikku tähtsust (haiglad, sanitaaria jne) ning seetõttu tõusis arstikutse prestiiz, sellega omakorda kaasnes majandusliku huvitatuse kasv ning tekkis sisuliselt soov kutse tsunfti loomiseks. Samal ajal toimus kiriku eemaldumine meditsiinist 1215. a Lateraani kirikukogu keelas vaimulikel kirurgia (küsimus oli eetiline, nt kas patsiendi surmas süüdi olev isik võib edasi töötada preestrina jne)
kutse proletariseerumisest. Diskussioonid läksid kuni arstivande vajalikkuse kahtluse alla panemiseni. Teisalt kuigi arsti individuaalne iseseisvus devalveerus, muutus arsti kutse ühiskonna silmis väärtustatumaks ühiskonnad hindasid üha enam arsti mitte kui tagajärgedega võitlejat (ravijat), vaid kui ennetajat (tervishoiuspetsialisti). Arstid asusid tööle riigi jm ühiskondlike struktuuride teenistusse, seda protsessi on nimetatud professionaliseerumiseks, erialainimeste ühiskondliku mõju ja võimu kindlustumiseks. PATSIENDI roll on aja jooksul muutunud (nagu arsti või haigla oma). Võib vahet teha kahel patsientide rühmal: 1) need, keda raviti kodus; 2) need, keda raviti haiglas. 200 aastat tagasi olid haiglad ja seal toimuv veel marginaalne osa üldisest meditsiini valdkonnas toimuvast tegevusest. Enamus haigeid / patsiente eriti aga kesk- ja kõrgklass