Kuidas valitseti EV 1918-1940 1920 võttis Asutav Kogu vastu Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse, mille kohaselt oli Eesti demokraatlik, parlamentaarne ja riigipeata vabariik. Selle väljatöötamisel võeti eeskuju Weimari Vabariigi, Sveitsi, Prantsusmaa ja USA põhiseadustest. Põhiseadusega kehtestati Eestis demokraatlikud kodanikuõigused. Selle muutmiseks oli nõutav rahvahääletuse korraldamine. Liberaalse demokraatia ajajärgul oli väga palju erakondi, sellest võis olla tingitud ka poliitiline võitlus parlamendis ning valitsuse sagedane vahetumine. Kuid siiski püsisid riigikogus kolm põhijõudu -- vasaktiib, paremtiib ning tsenter . Koalitsioonivalitsustes domineerisid parempoolsed ja tsentriparteid. 1929. aastal vallandunud ülemaailmne majanduskriis ja sellega kaasnenud äärmuslike liikumiste toetuse kasv destabiliseeris Eesti üliliberaalset poliitilist süsteemi. 1929.aastal moodustati paremradikaalne antiparlamentaarne liikumine, mis pür...
taastamist ja erakondliku tegevuse taaslubamist. Poliitiliste vabaduste taastamiseks võttis Riigikogu 1938. aastal vastu amnestiaseaduse, mille alusel vabastati vanglast kõik poliitilised vangid - nii kommunistid kui vapsid. "Vaikivast olekust" hoolimata arenes Eesti elu tervikuna jõudsalt edasi: rahvas harjus oma riigiga, riigimonopolistlik majandusmudel aitas kaasa elatustaseme kiirele tõusule. Eriti suurt edu saavutati eestikeelse professionaalkultuuri ja haridussüsteemi loomisel. Suur oli tung humanitaar- ja kõrghariduse omandamiseks. Kui 1934. aastal tuli Inglismaal iga tuhande elaniku kohta1,1üliõpilast, Taanis 1,5 ja Norras 1,8, siis Eestistuli tuhande elaniku kohtakolm üliõpilast.Harulduseks polnud ülikooli haridusega põllu- jaärimehed.
paremad võimalused kauplemiseks või muidu suhtlemiseks ka oma maa piires. Mujal Venemaa piirides ei olnud nii tihedat raudteevõrkugi. Raudteest sai massiliiklusvahend, mis vedas suuremas koguses ka "vaimset kaupa", kiirendas postisidet ja kirjavahetust, hõlbustas kultuuride suhtlust seal said sõita nii rikkad kui vaesed. Eestikeelse trükisõna võidukäik andis võimaluse rahvuslikult värvitud info laialdaseks edastamiseks. Seltsiliikumine kasvas ülemaalisteks aktsioonideks. Professionaalkultuuri tippudele pürgimine oli eestlastele muidugi vaevaline kasvõi lihtlabase rahapuuduse tõttu, ehkki rahva kirjaoskuse tase ja ka kultuuriaktiivsus oli küllalt kõrge. Eestikeelne ajakirjandus, peamiselt Eesti Postimees äratas eestlaste rahvustunded, mis omakorda mõjutas eestlaste osalemist avalikus elus, mistõttu rahvas lakkas olemast ajaloo passiivne objekt. Informeeritus maailma asjadest sai prestiizi küsimuseks. Haritlaste ja talurahva kontakt oli tihe; koolide ja seltside õhutusel
annaabi.ee 
