ja ütlesin, et mulle meeldis ta tekst. Soovitasin, et ta saadaks selle minu brasiilia kirjastajale, kes otsustas seda siiski mitte avaldada. Ma olin sel ajal juba otsustanud, et hakkan seksist kirjutama, kuid puudus nii süzee kui ka peategelane; ma olin mõelnud minna rohkem seda liini pidi, kuidas tavapäraselt pühaduse otsingule lähenetakse, kuid visiit Langstrassele õpetas mulle: et kirjutada seksi pühalikust poolest, tuleb aru saada, miks seksi on nii profaneeritud. Vesteldes ajakirjaga L`illustreé (Sveits) ajakirjanikuga, jutustasin talle spontaansest raamatusigneerimisõhtust Langstrassel; ta avaldas sel teemal pika artikli. Tulemuseks oli, et kui ma ühel pärastlõunal Genfis autogramme jagasin, ilmusid mu juurde mitmed prostituudid minu raamatutega. Üks neist hämmastas mind eriti ja me läksime koos mu agendi ja sõbra Monica Antonesiga kohvi jooma; sellest kujunes sujuvalt õhtusöök, millest omakorda
semist lihtsustati ja ratsionaliseeriti uue u ¨markirjaga suure u ¨markirja 19 m¨argikujusid. Qin legaliste on kritiseeritud vanade traditsioonide u ¨mber- voolimisel kasutatud r¨aigete v~otete p¨arast. Kirjas¨ usteemi standardiseeri- misega kinnistas Qin algselt sakraalsetele ja rituaalikesksetele m¨arkidele profaneeritud t¨ahenduse. V¨aikse u ¨markirja m¨ argid on t¨anap¨aevalgi laialdaselt kasutusel, eelk~oige pitsatites , siit nende u ¨ldlevinud nimetamine pitsatkirjaks. Standardiseeritud u ¨markirjam¨arkide teke t¨ahendas ka kalligraafia s¨ undi-- tekkis teadlik soov m¨arke kaunilt, k~oigi reeglite kohaselt, kirjutada. Vanakirja puhul oli primaarseks m¨arkide sakraalne sisu, mitte niiv~ord kirjutise vorm