faagid (näit. T4) põhjustavad alati pärast faagipartiklite taastootmist peremeesraku surma. Sellist elutsüklit nimetatakse lüütiliseks tsükliks. Mõõdukad faagid (näit. faag lambda) võivad aga pärast bakteriraku nakatamist valida kas lüütilise tsükli või lülituda bakteri kromosoomi, replitseeruda kromosoomi koostisosana ja püsida seal, ilma et faagi paljundamisega seotud geenid avalduksid, paljude rakupõlvkondade vältel. Sellist kromosoomi integreerunud faagi nimetatakse profaagiks ja tema paljunemisstrateegiat lüsogeenseks. Mingil hetkel profaag vabaneb ja paljuneb lüütilise tsükli teel. T4 ja tema sugulased (T2, T6). E. coli T-faagid on dsDNA faagid, lineaarse genoomiga (T2, T4, T6 - ~167000 bp; T7 - ~39000 bp). Nad on virulentsed faagid. Need faagid on nii seroloogiliste kui ka morfoloogiliste tunnuste põhjal omavahel suguluses. Nende DNA on 80% ulatuses homoloogiline, võimaldades liikidevahelist rekombinatsiooni. Ka geenide järjekord ja
Kirjelda viiruse lüütilist tsüklit 1. Faagi DNA integreerub ehk ühineb mikroobi genoomi ja allutab bakteri sünteesimehhanismid enda kontrollile: 2. sünteesitakse hulgi faagi nukleiinhapet ja struktuur-elemente 3. Umbes 30 min peale nakatumist rakk lüüsub 4. Vabanevad umbes 200-300 uut faagi 29. Kirjelda viiruse lüsogeenset tsüklit Tekib lüsogeenne mikroob: faagi DNA integreerub bakteri genoomi (enamasti kindlasse lookusesse). Sellist vaikivas olekus faagi genoomi nim profaagiks. Lüsogeenne bakterirakk ei nakatu teise viirusega (on immuunne superinfektsioonile). Teatud tingimuste toimel võib profaag genoomist väljuda ning viia bakteri lüütilisse tsüklisse. TRANSDUKTSIOON – geneetilise info ülekanne ühest bakterirakust teise mõõduka ehk tempereeritud ehk lüsogeense faagi vahendusel. TRANSFORMATSIOON – doonorbakterist keskkonda vabanenud DNA lõigu ülekanne retsipientrakku 1. Aktiiv –ja passiivtranspordi erinevused:
Bakteriofaagid jagunevad kahte suurde rühma: 1) Virulentsed faagid põhjustavad bakteriraku purunemist: 2) Mõõdukad ehk tempereeritud faagid need on algses genoomi soikeseisundis, ning hiljem aktiviseeruvad. Kui mõõdukas faag nakatab bakteriraku, siis esiteks võib bakter lüüsuda, teiseks lüsogeenne bakter. Lüsogeenses bakteris on faagi DNA bakteri genoomis, kuid ta pole aktiivne. Sellises vaikivas olekus genoomi kutsutakse profaagiks. Profaag on integreerunud genoomi ja asetub seal kindlas lookuses. Lüsogeenne bakterirakk ei nakatu teise bakteriofaagiga. Kuid UV-kiirgus, keemilised ained, võib toimuda profaagi genoomist väljalõikamine ja bakter võib selle tagajärjel lüüsuda. Bakteriofaagide levik Võib leida kõikjal, kus on mikroobe: vees, mullas, väljaheidetes, toiduainetes jne. On leitud ka bakteriofaage. Patogeensetele liikidele praktilist kasutamist on leitud meditsiinis ja veterinaarias
Bakteriofaagid jagunevad kahte suurde rühma: 1) Virulentsed faagid põhjustavad bakteriraku purunemist: 2) Mõõdukad ehk tempereeritud faagid need on algses genoomi soikeseisundis, ning hiljem aktiviseeruvad. Kui mõõdukas faag nakatab bakteriraku, siis esiteks võib bakter lüüsuda, teiseks lüsogeenne bakter. Lüsogeenses bakteris on faagi DNA bakteri genoomis, kuid ta pole aktiivne. Sellises vaikivas olekus genoomi kutsutakse profaagiks. Profaag on integreerunud genoomi ja asetub seal kindlas lookuses. Lüsogeenne bakterirakk ei nakatu teise bakteriofaagiga. Kuid UV-kiirgus, keemilised ained, võib toimuda profaagi genoomist väljalõikamine ja bakter võib selle tagajärjel lüüsuda. Bakteriofaagide levik Võib leida kõikjal, kus on mikroobe: vees, mullas, väljaheidetes, toiduainetes jne. On leitud ka bakteriofaage. Patogeensetele liikidele praktilist kasutamist on leitud meditsiinis ja veterinaarias
annaabi.ee 
