sellele järgnevad rokistiilidega. Teema pärineb 1950. Aastate keskpaiga Suurbritanniast, kus sellega kirjeldati rocknrolli ja sellest mõjutatud uusi noortemuusikastiile. Umbkaudu 1967 aastast hakati popmuusikat siiski rokkmuusikale vastandama, pidades seda roki pehmemaks alternatiiviks. Tänapäeval süüdistatakse seda tihti kommetserituses ning selle oluliseks tunnuseks peetakse professionaalset produtseeringut ja pakendit. Tüüpiline popmuusikateos on laul , mille pikkus jääb kahe ja poole ning kolme ja poole minuti vahel. Seda iseloomustab püsiv ja märgatav rütmiline element, peavoolustiili ja lihtne traditsiooniline struktuur. Levinud on värsside ja refrääni vaheldumine ja kolmekümne kahe taktiline vorm, mille keskmes on meloodia, meeldejääv muusikalised fraasid ning refrään, mis on värsiosaga meloodilises, rütmilises ja harmoonilises kontrastis
Sõna pop tähendab aga ka ootamatut esile kargamist, uudse esitaja või esituse stiili väljailmumist (twist jt. 1960-ndate alguse tantsustiilid). Briti invasiooni tagajärjel hakati umbkaudu 1967. aastast popmuusikat siiski rokkmuusikale vastandama, pidades seda roki "pehmemaks" alternatiiviks- sest see vorm oli kaubanduslikum, lühem ja kättesaadavam. Tänapäeval süüdistatakse seda tihti kommertsialiseerituses ning selle oluliseks tunnuseks peetakse professionaalset produtseeringut ja pakendit. Alates 2010ndatest on kitarr pop-rock ja indie rock umbes sünonüümid. Tüüpiline popmuusika teos on laul, mille pikkus jääb kahe ja poole ning kolme ja poole minuti vahele. Seda iseloomustab püsiv ja märgatav rütmiline element, peavoolustiil ja lihtne traditsiooniline struktuur. Levinud on salmide ja refrääni vaheldumine ja kolmekümne kahe taktiline vorm, mille keskmes on meloodia,
annaabi.ee 
